Saaremaa ettevõtjad on ühtse Saaremaa poolt (20)

Üha kindlamalt juurdub arusaamine, et haldusjaotus Eestimaal ei ole enam jätkusuutlik ja jõulised muudatused on vajalikud. Täna on olukord, kus kaootiliselt tekivad tugevamad ühendvallad, samal ajal jäävad nõrgad ääremaadel veelgi nõrgemaks ja vastuolud süvenevad. Samas valitseb riigi tasemel endiselt otsustamatus.

Võit oleks juba ainuüksi määramatuse lõpetamine, selge sihi seadmine. 23. märtsil toimunud Saaremaa ettevõtjate liidu üldkogul toetasid ettevõtjad üksmeelselt ühise omavalitsuse ideed Saaremaal.

Ettevõtjad ei ole rahul praeguse haldussuutlikkusega ja selle ebaühtlusega maakonna piires. Ühtpidi on suur tööpuudus, kuid samal ajal napib maal inimesi, kes suudaksid tööd teha vastutustundlikult. See on surnud ring, mille tõttu on keeruline kohtadel ettevõtetele elu sisse puhuda, siin on vaja kõigi tasandite koostööd, sest eesmärk on ju ühine – parem ja elamisväärsem elu Saaremaal. Meil on vaja ühte tugevat omavalitsust, millel on vahendid ja võimekus suunata vastutustundlikult kogu saare arengut.

Saarlased on alati positiivsete uuenduste osas esirinnas olnud. Täna on võimalus ise kehtestada mängureeglid ja luua meile sobivatel tingimustel üks suur ja tugev Saaremaa omavalitsus.

Suundumused

Rahvastik väheneb, vananeb ja koondub. Maksumaksjate ja noorte arv kahaneb veelgi kiiremini.

Inimeste liikumisraadius ja mobiilsus suurenevad. Elukoha ja inimese reaalse tõmbekeskuse vahemaa raadiuses kuni60 kmon täna reaalsus ja laieneb jätkuvalt.

Valitsemiskulud – omavalitsuste personalikulud inimese kohta on ajavahemikul 2006–2012 kasvanud (keskmiselt 38%) pea kõigis piirkondades, paljudes suisa ligi 60%. Üle poole vallametnikest-töötajatest tegelevad mitte sisulise tööga, vaid süsteemi administreerimisega. Üha rohkem tegelevad omavalitsused mitte niivõrd teenuste osutamisega kui iseenese ülalpidamisega.

On mõistetav, et üksikisiku ja pere tasemel on võimalik otsuseid teha kiiresti ja paindlikult. See põhjendab ka praegust olukorda, kus vähegi ettevõtlikumad ja tegusamad inimesed koonduvad linnadesse. On selge, et sellised tendentsid iseenesest ei peatu. Selleks et keskkonnas muutusi teha, kulub aega, kuid praegune seis inimeste liikumises viitab selgelt vajadusele elu ja töökeskkonnas midagi muuta, et inimesed ei sooviks enam lahkuda, vaid tuleksid hoopis tagasi. See on juba omavalitsuste ja ettevõtjate mängumaa – luua tingimused.

Regionaalministeeriumi poolt on omavalitsusjuhtidelt ja riigiasutustelt saadud tagasiside käigus, milline võiks olla Eesti halduskorralduse jaotus, selge eelistuse saanud tõmbekeskuste Eesti variant. Ei räägita enam senise halduskorralduse jätkusuutlikkusest ega ajalooliste piiride taastamisest, vaid olemasoleva tugevdamisest.

Saarelisus – piirang või eelis?

Saaremaa ja Hiiumaa on oma meretagususega Eesti mõistes erilised, meil tuleb väga selgelt ja ühemõtteliselt oma seisukohad riigi tasemel selgeks teha, et maakonda tuleksid vajalikud riiklikud investeeringud, ühendused oleksid tagatud heal tasemel ja meile elulised asjad saaksid riiklikeks prioriteetideks. Selliste suurte asjade tegemisega saab hakkama vaid väga ühtne ja häälekas kohalik võim, vastasel korral jääb meie sõna jõud kesiseks.

Lennuühenduse problemaatika on ere näide, laevaühendus on uuel tasemel pigem tänu tugevale eraalgatusele. Selleks aga, et teisi kogu piirkonna heaolule kaasa aitavaid suuri arendusi teha, on vajagi tugevat ühtehoidvat omavalitsust, mida omakorda toetavad kohalikud ettevõtjad.

Just Saaremaal on pendelrände uuringute põhjal (vt lisatud joonis) toimepiirkond selgelt välja joonistunud ja on üks tugev tõmbekeskus – Kuressaare. Kuressaare paistab Eesti pildis suisa neljanda-viienda tõmbepiirkonnana. Sellist pilti toetab kindlasti meie saarelisus, mis on ühtpidi kitsendav tegur, aga samal ajal ka eelis ühtse tugeva omavalitsuse loomiseks. Kuressaare tugeva tõmbekeskusena toetab kogu saare maapiirkondade elujõulisust ja eeskätt seetõttu, et aitab hoida inimesi saarel ja ei teki ahvatlust liikuda veel jõulisematesse tõmbepaikadesse. Linna koondunud ettevõtlus pakub tööd kogu maakonnale.

Tõmbekeskuse elupaigana on tänaste standardite juures käsitletav kogu maakond, sest tööle, kooli ja koju liikumisel on olulisim aeg, mis selleks kulub. Siin on Tallinnaga võrreldes Saaremaal isegi eelis, sest puuduvad närvilised tipptunnid õhtuti nii toidupoe kassajärjekordades kui ka linnast väljasõidul.

See on meie tugevus. Inimeste väärtushinnangute arenedes muutub aeg ja elukeskkond üha olulisemaks ja raha ei ole enam otsuste tegemisel jõupositsioonil.

Kui meie ei taha muutuda, muutub maailm ikkagi

Täna on selge, et reform tuleb. Mida hiljem, seda jõulisemalt ja nõrgemate keskuste baasilt. Senine mittetegemine vaid sunnib riiki varjatult ja jätkuvalt funktsioone koondama ja mandrile viima, tekitama kunstlikke tõmbekeskusi, meile Pärnu näol.

Haldusreformi projektijuht Sulev Valner on öelnud: “Tugevam omavalitsus ei garanteeri, aga suudab tõenäolisemalt toetada elujõuliste koolide jätkamist väiksemates keskustes. Ta suudab usutavasti teha midagi arvestatavat ettevõtluse ja töökohtade loomise toetuseks kohapeal, mis kahtlemata on inimeste kohapeal püsimiseks kõige olulisem teema. Karta on, et nii valitakse paljudes kohtades liitumiseks vaid ihaldusväärsemaid pruute. Tordi pealt korjatakse kirsse, aga kes võtab ülejäänud Eesti?”

Mida avaram on inimeste maailmavaade ja vaim, seda suurem on võimalus saavutada edu positiivse ülesehitamisel. Kuidas rabeleda välja väiklasest, ainult oma valla, mitte Saaremaa tasemel mõtlemisest ja tegutseda maakonnaüleselt, näha suuremat, n-ö lennukipilti?

Iganenud mõtteviis, et meie peame teiste võlgu kinni maksma või teised peavad hüvesid samal määral andma, kui meie osa potis väheneb, ei vii elu edasi. Ühtlustamise kaudu paraneb terviku võimekus, toetused jaotuvad piirkondadele ühtlasemalt.

Saarlastele omaselt on meil täna võimalus ise teha ja esimesena kehtestada ühinemise tingimused ja mängureeglid. Hiljem teeb neid juba keegi teine.

Enamik Eesti läänepoolseid naabreid on viimasel ajal omavalitsuste arvu reformidega jõuliselt vähendanud. Nad ei tee seda kindlasti läbimõtlematult, see on üldine tendents.

Soome valitsus on esitanud seaduseelnõu valdade ulatusliku ühendamise kohta, sh kohustuslikus korras. Vallad peavad tegema ühe aasta jooksul naabritega ühinemisuuringu. Valla minimaalseks elanike arvuks kujuneb 20 000. Sellest reeglist võib taotleda piirkondlikke erandeid, näiteks Lapimaal või Ida-Soomes, kus vahemaad on väga pikad. Vallad saavad uuringuteks aega 1. juulini 2014. Need vallad, kes ühinemisotsuse selleks ajaks ära teevad, saavad riigilt ühinemistoetust ja muud abi muudatuste tegemiseks, näiteks oma IT-süsteemide uuendamiseks. Neisse valdadesse, kes aasta jooksul uuringut ei korralda või liitumisotsust ei tee, saadab uuringutegija riik. /Postimees 25.04.13/

Haldussuutlikkus ja ühtlane areng on ettevõtjale olulised

Ettevõtjad on ühiskonda edasiviiv ja arendav jõud. Ettevõtlik inimene vaatab alati laiemat pilti, mis ulatub oluliselt kaugemale väravatagusest. Miks pooldavad ettevõtjad ühte tugevat omavalitsust? Ettevõtjatel on ootused ja vastukaaluks sellele soov panustada kohalikku kogukonda. See kokku on võimalus piirkonna tugevnemiseks ja arenguks.

ETTEVÕTJA OOTUSED KOV-ile:

  • Strateegilised planeeringud – eeldab võimekust visiooni luua
    • Maa eraldamise võimalused
    • Lihtne, mugav ja läbipaistev asjaajamine – koostöö, toetus, kompetentsus
    • Taristu arendamine
    • Kommunaalteenuste mõistlik hind ja korraldus
    • Transpordivõrgustik on läbi mõeldud
    • Teenindus- ja müügiregulatsioonide mõistlikkus ja stabiilsus
    • Abi personali koolitamisel
    • Hea elukeskkond
    • E-teenused 

ETTEVÕTJA PANUSTAB:

  • Maksubaasi loomisse
  • Töökohtade loomisse
  • Kohalike teenuste pakkumisse
  • Valmisolek osaleda kohaliku elu korraldamisel nõu ja jõuga
  • Kohaliku elu stabiilsuse loomine ja kindlustamine, sest ettevõtja toetab raamistiku loomist meeldivale elukeskkonnale.

 ÜHISED VÕIMALUSED:

  • Arendusfond ettevõtluse tugisüsteemidele – hajutatud ressursside koondamine ühtseks, tekib ressursside kriitiline mass, et luua
  • tööstuspargid, inkubaatorsüsteemid
  • eraldi ettevõtlusosakond
  • valmis planeeringud investoritele
  • ametikorterid, ametipind
  • piirkonna arengule olulised rajatised – näiteks konverentsi- ja vabaajakeskus
  • ühendused muu maailmaga (lennukiga, bussiga, laevaga) – Ventspils, Gotland, Stockholm, Riia, …

Täna on kohati veel tunda, et riigivõim ja omavalitsused vastanduvad ettevõtjatele. Kui need kogemused ja jõud, aga paremini koostööle suunata, on tulemuseks palju parem elu- ja töökeskkond Eesti- ja Saaremaal. Ettevõtjad on selleks valmis. Ootame tarku otsuseid ja tegusid! On aeg minna pikaleveninud arutlustelt konkreetsele tegudele.

Saaremaa ettevõtjate liit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 146 korda, sh täna 1)