Hellamaa naiste näputööd saab imetleda seltsimajas

MUHUMUSTRILISED PÄTID: Hellamaa külakeskuse juhataja Tiina Jõgi, kes ka ise Hellamaa maanaiste seltsi tegemistes kaasa lööb, võib rõõmustada eduka alguse üle, mida näitus suurepäraselt kajastab. Foto: Sander Ilvest

Selle nädala algusest kuni festivali Juu Jääb lõpuni (8. juuli) saab Hellamaa külakeskuses tutvuda suurepärase väljapanekuga, mis kajastab Muhu Hellamaa maanaiste seltsi noorikute ja emandate näputööoskusi.

80 aastat tagasi loodud ja tänavu talvel taaselustatud Muhu Hellamaa maanaiste seltsi liikmed lubasid jaanuaris, et esimese hooaja lõpetavad nad näituse ülespanekuga. Nii ka tehti. Ekspositsioon annab ülevaate muhu naiste ilumeelest ja näputööosavusest, olgu siis tegu muhumustriliste pättide, tanude, vestide, kinnaste või uhkete piduriietega.

Esmaspäeval viis külakeskuse juhataja Tiina Jõgi lehemehed kõigepealt Tiiu Kirsi peokleidi juurde. “Tiiu tegi kõik siin kohapeal, alustades kanga kudumisest kuni pitside ja muude detailideni välja,” tutvustas maja perenaine üht silmatorkavamat eksponaati.

Tiiu Kirs ise on tehtuga rahul, öeldes, et kleit tuli just nii välja, nagu ta tahtis. Talvel käsitöötegija natuke salatses, andes küll teada, et tahab uue ihukatte üheks tähtpäevaks valmis saada, aga ei täpsustanud, mis tulekul. Nüüd siis rääkis Tiiu välja, et juubel juba möödas, aga kleiti ta oma suurpäeval ikkagi ei kandnud. See olevat nii ilus välja tulnud, et ta ei raatsinudki selga panna.

“Tähtpäevi tuleb veel. Lapselapsed lõpetavad kooli ja küllap ma nende auks siis ka uue kleidi selga panen,” märkis õnnelik kleidimeister.

Tiiu lisas, et kasutas kleidi tegemisel ka abijõudu. “Minu õmblusmasin läks katki ja lasin siis teisel inimesel õmmelda. Pitsid, nöörid ja vööd tegin aga kõik ise. Tegumoe mõtlesin ka välja. Tahtsin lihtsat kleiti ja nii see välja tuligi,” pajatas elus esimese kleidi teinud muhu naine.

Järgmise hooaja eesmärgid on Tiiu Kirs enda jaoks juba valmis mõelnud. Kultuuripärandi aastal on mõttekas toonitada just tema valitud materjali. “Tahan midagi veel linasest riidest teha, ilmselt mõne seeliku ja pluusi. Mul on veel vana eestiaegset linast lõnga. Leidsin selle lakapealt. Aastaid tagasi kudusin sellest umbes 30 meetrit käterätikuriiet. Takusem on järele jäänud. Sellest saab sellise mõnusa kareda vannilina teha.”

Linase materjali austaja ja propageerija ei saanud kiitmata jätta kogu seltsi tegevust. “Muhus on õnneks palju inimesi, kes oskavad käsitööd teha ja annavad oma oskusi ka teistele edasi. Selle talve jooksul õppisin ma väga palju. Peale kleidi on minu töödest näitusel veel kuus põrandavaipa,” tundis maanaiste seltsi tegemistes kaasa lööv Tiiu Kirs heameelt.

Hinnates teiste loomingut, kiitis Tiiu kõiki: “Suured pleedid, kattevaibad, tikandid – mida kõike muhu naised oskavad. Näitusel näeb tõeliste meistrite loomingut.”
Tiiu Kirs on vaid üks kolmekümnest naisest, kes sügisel uue hoo ja innuga järgmist hooaega alustab.

80-aastase Hellamaa maanaiste seltsi taaselustamise peainitsiaator Velli Saabas võib heameelt tunda – kõik plaanitu on ellu viidud. “Seni on hästi läinud. Tegutseme edasi ja usume küll, et kõik läheb nii, nagu soovime,” oli seltsi ellukutsuja rahul.

Põhilised õpetajad olid Velli Saabas ja Meeli Oidekivi. Külalislektoreid käis ka.

“Tegelikult oli ka nii, et kes mida oskas, see ette näitas. Praktiliselt õpetasime-õppisime igasuguseid asju, alustades tikkimisest ja lõpetades kangakudumisega. Tegime seda, mida keegi soovis,” märkis suvel Kuivastus käsitööpoes muhulaste tooteid pakkuv Velli Saabas.

Kui omaaegne Hellamaa maanaiste selts võttis üheks eesmärgiks Muhu rahvariiete tegemise, siis tahavad ka praegused tegijad Velli Saabase sõnul kultuuripärandile, sealhulgas rahvarõivaste valmistamisele enam tähelepanu pöörata.

Sügisel alustatakse hoidiste tegemisega

Iga hooaeg toob seltsi tegemistesse midagi uut. Eeloleval sügisel võetakse ette hoidiste tegemine. Ikka nii, et kogenumad aiapidajad-perenaised õpetavad neid, kel vähem oskusi.

Tiiu Kirs ütles, et tikkimine tal ei edene, aga salatite tegemist võib ta õpetada küll. “Katsetan igasuguseid asju. Teen segusalateid. Lapselapsed armastavad neid väga. Hoidiseid teen hästi palju. Kui kevadel keldrit tühjendades märkan, et purke on järele jäänud, siis viin neile, kellel ei ole.”

Velli Saabas toonitas, et üks mõte on teha midagi vanade retseptide järgi, aga samas ka uusi proovida.

Seni ei ole taasloodud Muhu Hellamaa maanaiste selts oma tegevuseks raha kusagilt saanud. Muhu vallavalitsus on neile vastu tulnud ja ruumide kasutamise eest raha ei küsi.
“Tahtsime arhiivimaterjalide jäädvustamiseks toetust saada, aga kahjuks ei saanud,” sõnas Velli Saabas.

Staažikas muhu käsitöömeister ja taidlusringide juhendaja Meeli Oidekivi ütles, et tal on küll heameel, et selts taasloodi. “Minu meelest peaks see asi siin edasi kestma. Huvilisi ju on ja miks mitte siis tegevust arendada. Mina õpetasin põhiliselt tikkimist. Paljudel olid algteadmised olemas, aga üks osaleja alustas päris A-st ja B-st. Kõik suhtusid asjasse positiivselt, hasardiga ja see ongi kõige tähtsam,” võttis Meeli Oidekivi seltsi tegemised kokku.

Külakeskuse juhataja Tiina Jõgi viitas näitusel välja pandud suurrättidele, öeldes, et needki näitavad tulemust. “Nende tegemist juhendas Velli Saabas. Kõik on hästi välja tulnud,” kommenteeris Tiina Jõgi.

Muhus on oma oskusi jagamas käinud ja ka muhulastelt õpetusi saanud naised Väikese väina tagant. “Orissaare naised käisid meid õpetamas ja sealt käidi ka meie juures õppimas. Meie käisime neil Orissaares külas. Sidemed on vastastikused,” rääkis Tiina koostööst saarlastega.

Juba homme (15. juunil) võõrustavad hellamaalased külalisi Ida-Virumaalt. Aktiivsemaks seltsitegevuseks läheb lahti augusti lõpus. Marjad ja teised aiasaadused valmivad ju suvekuudel. Nendest hoidiste tegemine seisabki südikatel muhulastel peatselt ees.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 465 korda, sh täna 1)