Aktsionäride otsus tõotab kohatist veehinnatõusu (3)

MURELIK: Kalle Koovi juhitav Kuressaare Veevärgi nõukogu peab ettevõtte äraelamiseks tulevikus hindu tõstma ja selle omanike, kohalike omavalitsuste rahakotist raha juurde küsima. Foto: Peeter Kukk

Kuressaare Veevärgi eilsel aktsionäride üldkoosolekul oli üks päevakorrapunkt veefirma jätkusuutlikkuse küsimus ehk see, kuidas ja kes edaspidi veefirmat n-ö ülal peab.

AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige Aivar Sõrm sõnas vahetult pärast üldkoosoleku lõppemist, et kohtumisel jõuti kenasti edasiviivate kokkulepeteni. Lähemalt ta teemat aga ei kommenteerinud, tähendades, et detailsemalt on valmis seda tegema veefirma nõukogu esimees, Kuressaare majandusvaldkonna abilinnapea Kalle Koov.

Viimane ütles Saarte Häälele, et üldkoosolekul kinnitati ettevõtte 2012. majandusaasta aruanne ja sõnastati muu hulgas tõepoolest ka otsused aktsiaseltsi jätkusuutlikkuse tagamiseks. “Tahes-tahtmata tähendab see osas omavalitsustes alates uuest aastast teenuse hinnatõusu,” tunnistas Koov. Samas märkis ta, et seda vaid omavalitsustes, kus praegune vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif ei kata selle piirkonna teenindamiseks tehtavaid kulutusi.

Millistes omavalitsustes ja kui palju hind tuleval aastal tõuseb, veefirma nõukogu esimees praegu veel öelda ei osanud.

Varem on räägitud, et linnapiirkonnas tuleks teenuse hinda tõsta 50 protsenti, maal ca 200 protsenti ning kava kohaselt kataksid suurema osa hinnatõusust omavalitsused ja väiksema osa tarbijad, kuid päris sellistest arvudest Koovi kinnitusel kõneleda ei saa. Üks, mis on siiski juba praegu kindel, on see, et linnapiirkonnas hinnatõusu kindlasti tulemas ei ole.

Kalle Koov selgitas, et nn hinnaettepanekute tegemisel arvestatakse kulupõhiselt, kui palju käesoleval aastal miinust tekib. Selle põhjal esitab veefirma sügisel neile omavalitsustele, kel teenusehinda tõsta tuleks, hinnaettepaneku. “Täna ei saa kindlasti veel öelda, on see 20, 30 või 40 protsenti,” selgitas ta. “Kuressaare Veevärgi juhatus esitab hinnaettepaneku neile omavalitsustele, kus oleks vaja hinnatõusu, hiljemalt 1. novembriks.”

Lisaks otsustati eile veevärgi infrastruktuuri omavalitsuste lõikes inventariseerida ehk hinnata asendusinvesteeringute vajadust kohalikes omavalitsustes. Seejärel sõlmitakse koostöös kohalike omavalitsustega ka konkreetsemad sihtfinantseerimise lepingud asendusinvesteeringute finantseerimiseks. “Kokkuvõttes võib tõdeda, et aktsionäride koosolekul arutati ettepanekuid, mida omavalitsused olid aktsiaseltsile kevadistel konsultatsioonidel teinud,” nentis Koov, kelle sõnul valitses koosolekul konstruktiivne õhkkond ja otsused langetati konsensuslikult.

Teema sai alguse tänavu märtsi lõpul, kui veefirma selgitas aktsionäridele saadetud pöördumises, et Ühtekuuluvusfondi toetusega aastatel 2008–2010 rajatud veemajanduse infrastruktuuris jõuab lähiaastatel kätte esimeste asendusinvesteeringute paratamatu laine, mis nõuab seadmete ja töömasinate välja vahetamiseks igal aastal umbes 200 000–300 000 eurot.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 041 korda, sh täna 1)