Sotsid taunivad hoolekandetüli (7)

Saarte Hääl esitas eile ja üleeile Saaremaal ringsõidu teinud riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmetele, SDE Saaremaalt pärit peasekretärile Indrek Saarele, SDE Kuressaare linnapea kandidaadile Hannes Hansole, SDE esimehele Sven Mikserile ning Noorte Sotsiaaldemokraatide volikogu liikmele, Kuressaare noortekogu esimehele Grete Keskülale paar päevakajalist küsimust.

1. Milline on teie hinnang SA Kuressaare Hoolekanne juhi valimisega seoses tekkinud tülile Kuressaare võimuliidus?

Indrek Saar:
Kuressaare Hoolekande juhtum on klassikaline näide sellest, et kui inimesed on pikka aega võimul olnud, tundub neile, et kõik on nende oma. Kui konkursi tulemusena aga selgub, et see koht ei olnudki nende oma, tekib paanika. Sellel inimesel, kes Kuressaare Hoolekande uueks juhiks (Piret Sarjas – toim) valiti, on õigustatud ootus – on ta ju välja valitud.

Minu meelest on Kuressaare Hoolekande ümber toimuv kujukas näide paraku väga ebameeldivast tendentsist. Teine ere näide on see, et olukorras, kus kohalikud omavalitsused on alarahastatud ja neilt eeldatakse võimetest rohkem ning kus koalitsioon ilmselt riigireformis kokku ei lepi, lõhutakse – ka sellepärast, et Reformierakond ei saanud oma meest pukki – seegi vähene koostöö, mis Saaremaa omavalitsuste liidu tasandil oli. Selline mäng on lapsik, väiklane ja vastutustundetu.

Hannes Hanso:
See, kui keegi hakkab erakondlikus liinis monopoliseerima teatud ametikohta, pole päris aus ja läbipaistev poliitikategemine. Mina arvan, et ametisse peab saama parim inimene. Ja see peaks kehtima kõikide ametite puhul.

Sven Mikser:
Sundparteistamisel on mitu traagilist külge. Ühest küljest loob ta neile, kel parteipilet taskus, konkurentsieelise igasugustele olulistele, formaalselt mittepoliitilistele ametikohtadele saamiseks. Teisest küljest sunnib see karjäärimaiaid inimesi juba ennetavalt endale seda õiget parteipiletit hankima. Iseenesest ei ole midagi halba selles, et märkimisväärselt suur osa elanikkonnast tahab poliitiliste otsuste langetamisel kaasa rääkida, leiab endale südamelähedase maailmavaatega erakonna ja astub selle liikmeks. Kui arvestada aga, milliste meetmetega paar erakonda oma liikmeskonda kasvatab, siis ülejäänud potentsiaalselt aktiivsetes inimestes, kes võiksid ühiskonnas palju rohkem kaasa rääkida, tekitavad need tülgastuse ühiskonnaelu juhtimise vastu. Nii nähakse viimast üdini räpase asjana.

2. Kuidas lahendada olukord nii, et baaride sulgemisajaga jääksid rahule nii Kuressaare ettevõtjad kui ka linlased?

Hannes Hanso:
Kui inimesed tahavad lihtsalt õues käia ja elu nautida, siis selles ei ole iseenesest midagi halba, isegi kui see käib hommikul kuueni. Samas on oluline koostöö, et kord oleks linnas tagatud. Loomulikult on kõrge kvaliteediga elukeskkonna elementaar-ne osa turvalisus. On tähtis, et inimesed, kes linnas elavad, ei tunneks end häirituna. Ka ettevõtjail on omad õigused. Mina üritaksin erinevad osapooled – ka politsei – ühe laua taha saada ja leida mõistliku kokkuleppe. See tasakaalupunkt tuleb kusagil leida.

Grete Kesküla:
Muidugi oleme noortega seda teemat arutanud. Noored on avaldanud arvamust, et kui klubid varakult kinni pannakse, tekivad maja- ja korteripeod. Tahe pidutseda on ju noorte loomuses. Kui kõik need peod oleksid mööda linna laiali, võib see tekitada mõnes mõttes veel hullema olukorra. Mujal Euroopas pannakse igal pool klubide-baaride uksed varakult kinni aga seetõttu, et välja minnakse juba varsti pärast tööpäeva lõppu. Eestis on aga millegipärast kombeks kujunenud, et välja minnakse alles südaöö paiku, ja muidugi ei taheta siis vara koju minna.

Arvan, et kui politsei on silmapiiril, ei ole turvalisusega probleemi. Kui politseid aga ei ole, kuid kõrval toimuv kaklus vajab lahendamist, siis võtab Pärnu kaudu kutsutud politsei saabumine liiga kaua aega. See variant ei ole küll väga hea lahendus.

Indrek Saar:
Eks see ole ka korrakaitse ressursi küsimus. Samas, alkoholiga seotud probleemide hulk väheneb, kui piirata alkoholi kättesaadavust. Seada sisse näiteks kellaajalised piirangud – see on kõige lihtsam vahend. Kui uste kaua lahti hoidmine on ettevõtjaile aga tõepoolest kasulik ja ettevõtja suudab ise natuke rohkem panustada sellesse, et kord tagatud oleks – miks mitte. Mina arvan, et kõiki selliseid asju on võimalik läbi rääkida. Ja kuna linnavalitsusel on võimalik seda seadusandlikul tasandil reguleerida, siis saab ta ka survestada läbi rääkima.

Sven Mikser:
Kuressaare on suurel määral turismilinn ja turism tööstus, mis toob linnale sisse. Teisalt kipub turism mingis osas linnakodanike elu kvaliteeti ka kahjustama. Kindlasti on linnavolikogu tasemel võimalik kehtestada heakorraregulatsioonid, mis on siduvad kõigile, samuti on omavalitsuse ja riigi korrakaitsefunktsioonide vahel võimalik teha paremat koostööd. On ju politsei kutsutud teenima inimest, kes siin kohapeal elab.

Aga Kuressaarel tasub mõelda ka, missugust turisti ta tahab – kas seda, kes rahulikult mudavannis lebab ja kell 23 magama läheb, või pidutsejat. Kui on selge, et mingit liiki turist tekitab rohkem tüli kui temast on tulu, siis võib seda sihtkoha müügistrateegiat ka üle või ümber vaadata.

Küsitles Monika Puutsa

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 672 korda, sh täna 1)