Suurtükid võtavad koha sisse

SUURTÜKKE SAAB VARSTI NÄHA: Arheoloogiadoktor Jüri Peets ja endine Käku külavanem Vladimir Juhandi näitavad, et seni dekoratiivelementideks peetud võrutaolistesse paksenditesse on sisse valatud terasvitsad, mis tõstavad relvaraudade vastupidavust. Foto: Sander Ilvest

Üleeile algasid Kuressaare lossihoovis ettevalmistustööd kuue suurtüki paigaldamiseks. Suurtükid pandi eile pärastlõunal paika ja võib-olla tehakse neist kunagi ka pauku.

“Kui ilm lubab, siis peaks täna (eile – toim) valmis saama ja suurtükid võivad koha sisse võtta,” ütles arheoloogiadoktor Jüri Peets.

Umbes pool tonni kaaluvaid malmsuurtükke, nn kuuenaelaseid (suurtükikuulid kaaluvad 6 naela ehk 2,6 kg – toim) on kokku kuus, need pärinevad 18. sajandi lõpust, 19. sajandi algusest.

Üks suurtükk on Peetsi sõnul kindlalt Prantsusmaalt pärit (võllipulga otsal on Napoleoni monogramm – toim), ülejäänud tõenäoliselt Vene või Rootsi päritolu, ent tehnoloogia ja kaliiber on kõigil sama.

Esialgu paigutatakse kõik kuus suurtükki spetsiaalsetel alustel ehk lafettidel taas Kuressaare linnuse ette. “Laternate vahele peasissekäigu kõrvale,” selgitas Peets.

Hiljem, kui põhjabastioni läänetiiva ehitus on lõppenud, läheb kolm suurtükki sinna. Praegu on aga flangi ehitustööd pooleli. Suurtükid saab oma kohale paigutada ilmselt suve lõpul. Esialgsete kavade kohaselt pidi suurtükipositsioon valmis saama juba 2012. aasta juuliks, aga ehitus jäi venima.

Ka omal ajal asusid suurtükid põhjabastioni läänetiival, torud suunatud praeguse Georg Otsa spaa ja Raiekivi sääre poole. “Mõte oli selles, et need peavad madalamal asuma,” selgitas Jüri Peets, sest vaenlase rünnaku korral tuli sihtida enam-vähem samal tasandil vaenlasega.”

Sellisel juhul oli mürskude tabamisvõimalus suurem – ei tekkinud nn surnud nurka, mis on kõrgemal asuvate suurtükkide puhul vältimatu.

Kõigil suurtükkidel on lahinguarmid peal, enamasti on neid tabanud kahurikuulid ja mürsud. “Prantsuse suurtükk võis osaleda ka Waterloo lahingus,” oletas Peets.

Vaatamata sellele on suurtükid kasutuskõlblikud ja võivad ka pauku teha. “Kas see teoks saab, on veel vara öelda,” sõnas Peets, kelle sõnul tuleb selleks tähtpäev leiutada ja suurtükipositsioon valmis saada.
Aastatel 1831–1834 viidi Kuressaare kindluse kõik umbes 200 suurtükki Ahvenamaale Bomarsundi kindlusse. Kuna need kuus olid vigased, uputati need siiasamasse kindluse vallikraavi. Suurtükid olid 150 aastat vee all, kuni need uuesti üles leiti.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 553 korda, sh täna 1)