1941. aasta jäine suvi

SÕIT KÜLMALE MAALE: Küüditatute teekonnast Siberisse pole ilmselgelt mingit fotojäädvustust. On vaid joonistused, peamiselt laste silmade läbi nähtust. Foto: Okupatsioonide muuseum

Pole uurinud, milline oli ilm 1941. aasta suvel – kas jahe või soe. Kindel on aga, et emotsionaalses tähenduses oli see suvi eesti rahvale suisa jäine. Sellesse aega langeb ju meie lähiajaloo üks suuremaid katastroofe – juuniküüditamine, mille kurba tähtpäeva me eile meenutasime. 

Kui räägitakse küüditamisest, siis peetakse tavaliselt silmas kaht kõige ulatuslikumat ja kogu Eestit haaranud võõrvõimu ettevõtmist. Neist esimene viidi läbi 1941. aasta 14. juunil ja teine 1949. aasta märtsi lõpus. Nende kohutavate sündmuste varju on jäänud aga inimeste hävitamine ja kodumaalt sunniviisiline äraviimine, mis algas kohe pärast 1940. aasta juunipööret ja kestis vahetpidamata kuni Saksa okupatsioonivägede saabumiseni 1941. aasta suve lõpus-sügise hakul.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 303 korda, sh täna 1)