Kommentaar: Mati Mäetalu: lohakus ja unustamine (29)

Milline on teie seisukoht, kui rääkida seoses SA Kuressaare Hoolekanne juhataja valimisega tekkinud segadusest ja tülist Kuressaare võimuliidus?

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu:
Mina üksi ei otsusta midagi, aga selge on see, et seal on olnud tegematajätmisi. Linnavalitsus ei tahtnud siin otseselt sekkuma hakata – sellepärast ongi ju sihtasutused moodustatud, et need toimetaksid ja oma tööd teeksid. Kui on mingi teema, mis sihtasutuse nõukogule üle jõu käib, või kui nõukogul on midagi tegemata, siis alles linnavalitsus sekkub.

Praegu on seal (silmas on peetud SA-d Kuressaare Hoolekanne – toim) asjad tegemata ja me ei saanud lihtsalt pikendada [nõukogu liikmete volituste aega]. Kui põhikirja muudatus on sisse viidud, alles siis saame linnavalitsuses seda pikendamise teemat arutada.

Kuidas kommenteerite SDE peasekretäri Indrek Saare seisukohta: “Kuressaare Hoolekande juhtum on klassikaline näide sellest, et kui inimesed on pikka aega võimul olnud, tundub neile, et kõik on nende oma. Kui konkursi tulemusena aga selgub, et see koht ei olnudki nende oma, tekib paanika.” (SH, 15.06 “Sotsid taunivad hoolekandetüli”)?

Tegelikult seda asja niimoodi võtta ei saa. Olen ise paljudel konkurssidel osalenud – nii kandideerijana kui ka komisjonides olnud. Selles valguses ütlen, et farsskonkursse pole mõtet korraldada. Ma ei usu ka, et see (Kuressaare Hoolekande juhataja valimine – toim) farsskonkurss oli. Asja võib ju keerata igapidi, erakondlikuks või mis iganes, aga kogu teema algas sellest, et teatud põhikirjalised punktid olid täitmata. Siis hakkas selguma, et nõukogul ei olnud volitusi. Me ei saa ju kinnitada seda otsust, et nõukogul polnud volitusi ja me pikendasime lepingut. Ükskõik kas see oleks olnud siis Piret Sarjas, Tiia Tammsalu või siis keegi kolmas või neljas. Asjad peavad olema õiged ja seadusi tuleb täita. Ega linnavalitsus hakka siis juhatuse esimeest paika panema. See jääb ikka nõukogu teemaks.

Kas ja kuidas tuleks lohakust karistada?

Seda saab nimetada nii lohakuseks kui ka lihtsalt unustamiseks. Tõde on seal kuskil vahepeal. Oma osa on tekkinud olukorras mõlemal – nii nõukogu esimehel kui ka juhatuse esimehel. Nõukogu esimees peaks ju seda päris kindlasti teadma, millal tema juhitava nõukogu volitused lõpevad. See on ilmselge, et seda peaks teadma. Teisalt jälle ei teinud juhataja ära põhikirja muudatust.

Karistamine ei ole kõige parem sõna, aga eks me arutame seda – et kui nõukogu sees oli ka teisi tegematajätmisi, kas me muudame nõukogu koosseisu või mitte. See on arutelude küsimus ja see selgub kindlasti lähinädala jooksul.

Küsis Monika Puutsa

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 236 korda, sh täna 1)