Saarlased tahavad sõitma panna tasuta elektribussid (6)

Saaremaal on kavas 2020. aastaks välja arendada tasuta ühistranspordisüsteem, mis rajaneks kohalikul energial töötavatel elektribussidel.

Saare maavanem Kaido Kaasik (pildil) rääkis, et elektribusside kasutuselevõtu aluseks on taastuvenergia kasutamist käsitlev strateegia, millega Eesti kohustub 2020. aastaks vähendama CO2 emissiooni vähemalt 20% ning muu hulgas tagama, et transpordisektoris oleks 10% energiat pärit taastuvatest allikatest. Lisaks valmis möödunud aastal Saare maakonna säästva energia tegevuskava, mis maavanema sõnul annab võimaluse läbi viia huvitavat ja innovaatilist tegevust.

Selleks, et muuta roheenergia kasulikkus elanikele paremini mõistetavaks, plaanitakse seda kasutada transpordis.

“Kui me praegu räägime rohemajandusest, siis see, et me siin kuidagi vaevaliselt jäätmeid sorteerime, on üks asi, aga mis on järgmine samm?” küsis Kaido Kaasik ja vastas ise: “Nüüd tuleks uus kvaliteethüpe, transport võiks baseeruda kohalikul energial ja olla tasuta.”

Maavanema hinnangul pole tasuta transpordis midagi ulmelist, sest juba praegu toetab riik ühistransporti 74 protsendi ulatuses riigieelarvest.

Kaasiku sõnul eeldab sedavõrd mahuka projekti läbiviimine valdade ühinemist. “Seda ei saa me teha väikeste ja killustatud valdadega, teatud valdkondades ei piisa ainult koostööst,” ütles Kaasik, kelle sõnul võimaldab omavalitsuste liitmine luua suurprojektide jaoks vajaliku tegusa ja kompetentse organisatsiooni, mida näeb ette ka säästva energia tegevuskava.

Samuti saab ühe omavalitsuse korral luua bussiettevõtte, kellele bussid kuuluvad, kuid mõistagi ei saa välistada ka teenuse ostmist eraettevõttelt.

Maavanem Kaasiku sõnul annab elektrit busside jaoks toota nii tuulest kui ka päikesest, ka elektribussid on maailmas juba täitsa olemas.

Lisaks elektribussidele pakub Saaremaa säästva energia tegevuskava välja veel teisigi huvitavaid ideid nagu kaugküttesüsteemi rajamine Väike-Roomassaare poolsaarele. Väike-Roomassaare poolsaar asub Kuressaare kaugküttevõrgust kaugel, mistõttu ei pruugi selle kaugküttevõrku ühendamine olla majanduslikult sobivaim lahendus. Üks võimalikke alternatiivseid kaugküttesüsteemi energiaallikaid on maasoojus, mida saaks ammutada merepõhjast. Tegu oleks uudse pilootprojektiga, millist pole Saaremaal varem ellu viidud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 917 korda, sh täna 1)