Kummardus Margusele

Fotol Margus Mägi

Urmas Lehtsalu, Kaarma vallavolikogu esimees:

Margus Mägi – milline ta on – just nimelt on, sest harjuda mõttega, et teda pole, on väga raske.

Naerusuine ja optimistlik, tasakaalukas ja koostööaldis. Kompromisse otsiv ja rahulik. Alati optimistlik ja hea huumorisoonega tegutseja ja eestvedaja. Tal olid oma kindlad nägemused Saaremaast kui tervikust ja ka kogukonnast selle sees. Kindlasti majanduslikult mõtlev, samas ka sotsiaalset osa arvestav realist. Margus on meeskonnamängija, kes nautis seda, kui teised kaasa tulid, ja arvestas ka kaasmängijate seisukohtadega. Talle meeldis öelda, et ega mina pole suur kõnemees, aga tegelikult suutis ta lihtsate sõnadega öelda palju. Ja kui siia lisandus ka esinemine koos jahijuttudega, siis oli naeru tagasi hoida võimatu.

Otsused, mis tema sees küpsesid, vajasid kindlasti ka kaaslastega arutamist ja läbivaidlemist ning see oli see, mis tegi ta eriliseks ja kordumatuks.

Ja täna pean ma tõdema, et ei helise telefon – ei küsita, kas lähme sinna või kas arutame seda. Tublidele õpilastele torti jagasime koos, aga kooli lõpuaktus toimub ilma temata…

Minu siiras kaastunne perele, lähedastele ja vallarahvale.

Aste lasteaiapere:

Rahulik, asjalik, mõistev – need on esimesed sõnad, mis iseloomustavad Margust kui lapsevanemat. Hommikuti enne tööle kiirustamist lapsed lasteaeda toonud, jätkus tal ikka niipalju aega, et põnnidele manitsussõnad peale lugeda ja õhtul koju minnes küsida, kuidas päev kulges.

Seesugune huvi ei olnud pelgalt pealiskaudne, vaid siiras huvi laste päevategemiste vastu. Ja seda mitte ainult oma laste tegemiste, vaid ka nende rühmakaaslaste jutud said kuulatud.

Kuid nüüdsest ei jää muud, kui kinnistada oma mällu pilk isast, kes, poisipõnn ja tüdrukutirts käekõrval, lastega naerusuiselt lobisedes lasteaiaväravast välja kõnnib…

Andrus Sepp Laugi jahiseltsist:

Margus oli hinnatud jahikaaslane kümnetele Laugi jahiseltsi liikmetele. Ta oli inimene, kellele usaldati koht kütiliinis, ta oli inimene, kes väärindas ise kõik oma jahitrofeed, ta oli inimene, kes liitis kollektiivi, ta oli tõeline jahimees. Kuigi ta omas kõrget ühiskondlikku positsiooni, siis jahimeeste ringis oli ta lihtsalt üks meie hulgast, ta oli lihtsalt Margus Mägi.

Südamlik kaastunne perekonnale ja lähedastele leinavalt Laugi jahiseltsilt.

Liida Kaare, valla sotsiaal-osakonna juhataja:

Marguse järjekindlus vallaelu korrastamisel oli muljetavaldav. Tal oli selge ettekujutus, mida ja millises järjekorras tuleb ära teha. Järgmine valdkond Marguse mõtetes oleks olnud sotsiaalhoolekanne, millesse investeerida, nii arutasime temaga veel hiljuti. Margus mõtles suurelt, ta lähtus kogu Saaremaa heaolust ja tulevikust.

Aarne, Marguse klassivend:

Vahel tavatsetakse mõne tõsisema juhtumise tagajärje kohta öelda: aga oleks võinud veel hullemini minna – siis jääb ikka see võimalus olla ja elada, sest hullemini ju ei läinud. Seekord võimalust ei antud.

Ja ikka mõtled tugevasti olnule, sellele, mida meenutades suu veidi nukralt muigele kisub.

Margus oli liider juba varases koolieas, inimene, kes oskas teisi enda ümber koondada, kes suutis isegi suunata. Ja selle juures jäi tookordne poiss ja hiljem täiseas mees ikka Marguseks, kes suutis eri olukordades hakkama saades alati endaks jääda.

Neljas klass, pioneerisalga õhtu. Mäka oli suvel kuskil pioneerilaagris või mis iganes suvepäevadel tantsinud, mitte rahvatantsu, aga nii, nagu seda 1978. aastal meist vanemad õpilased tegid. Poisid ja tüdrukud paaris, ei mäleta, kas sõna “disko” oli meile tuttav.

Tema oli ainus, kes seda oskas. Kui tüdrukud köögis küpsisetorti meisterdasid, siis meie, poisid, seisime läikiva sektsioonkapi ees ja selle peegelduse taustal näitas Mäka, kuidas tantsima peab.

See oli äge, see on siiani meeles ja mitte ainult see.

Miski ei kao niisama. Mälestame klassivenda.

Andres Tinno, vallavolikogu liige, Reformierakonna Kaarma piirkonna esimees:

Margus oli vahetu ja siiras.

Meie tutvus sai alguse 2009. aasta kohalike valimiste ajal. Marguse hasartne tegutsemistuhin oli vapustav, tema tuules oli hea kulgeda ja samas olla meeskonna liige, kellega ta arvestas. Vähe on neid inimesi, kes ei mõtle oma saamahimu peale, vaid annavad endast rohkem, palju rohkem, kui neilt oodatakse.

Kord valla jõulupeol näitas Margus Männik vallavanem Margusele üht väikest trikki lusikaga ja vallavanem ei saanud aru, kuidas Männik seda tegi. See oli lahe vaatepilt, kuidas ta lapselikult ja siiralt uuris: “No mismoodi sa seda tegid?” Naeru jätkus üle laua pikaks ajaks.

Siis nägin esimest korda, kui lihtne mees ta tegelikult on. Ja täpselt sellisena ta mulle meelde jääb – lihtne, vahetu, siiras.

Puhka rahus, Margus, ja ära muretse, mis kokku sai lepitud, selle teeme ära.

Koit Kelder, Saarte koostöökogu tegevjuht:

Margus oli tegija! Tegija, kelle sõna maksis ja kes oli valmis oma sõnade eest ka vastutama – Margust võis uskuda ja usaldada. Sellised tegijad, kui nad panustavad avaliku elu edendamisse, ei jää märkamatuks, nende panus on ilmne ja tuntav.

Sellise tegija lahkumine on paradoksaalselt veelgi märgatavam, sest siis mõistavad inimese tähendust ja rolli ka need, kes seda varem ei teinud. Ma olen kindel, et me hakkame tihti küsima, kuidas asjad oleks või võiksid olla, kui…

Sügav kaastunne Marguse lähedastele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 176 korda, sh täna 1)