Jahindusnõukogu lubab küttida 1748 metssiga (9)

Kolmapäeval esimest korda koos istunud Saaremaa jahindusnõukogu kinnitas metskitse ja metssea küttimismahud ja -struktuuri uuel jahihooajal.

“Vaidlused olid väga sisulised, kõik osapooled olid oma argumendid hästi põhjalikult läbi mõelnud ja leiti väga hea kompromiss,” ütles Saaremaa jahindusnõukogu esimees Kaja Lotman. Arutelu lähtepunktiks olid keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna soovitused jahindusnõukogudele metskitse ja metssea küttimise korraldamiseks.

Suuremaid arutelusid nõukogus põhjustas metssigade üldise laskearvu määramine, kuna põllumajanduspiirkonnas on metssead jätkuvalt põllukultuure kahjustanud. Kui 2010. aastal lasti Saaremaal 2200 metssiga, 2011. aastal 2411 siga ja 2012. aastal 3765 metssiga, siis 2013. aasta kevadel on jahimeeste loenduste alusel Saaremaal 1260 metssiga. Sigade arvukust Saaremaal on vähendanud ka viimane pikk ja külm kevad.

Kahjustusi tuleb ennetada

Lõpuks lepiti küttimismahuks kokku jahimeeste pakutud miinimumarv (1748 metssiga), kuid tingimusel, et Saaremaa põllumajanduspiirkondades toimuvad edasised jahimeeste ja põllumeeste konsultatsioonid, et saavutada edu metssigade kahjustuste ennetamiseks.

Viimastel aastatel on ulukiseire aruanne soovitanud küttida kesikute ja täiskasvanud isendite hulgast vähemalt pooles ulatuses emiseid, sest emiste intensiivsem küttimine viib liigi arvukuse kiirele vähenemisele.
Nii maaomanikud kui ka jahimehed pakkusid välja, et täiskasvanud isenditest kütitakse vähemalt 55% emiseid, et saada metssigade arvukus kiiremini kontrolli alla.

Keskkonnaagentuur märgib oma soovitustes, et metskitsede arvukus on jätkuvalt viimaste aastakümnete madalaimal tasemel. Samas toob keskkonnaagentuur välja neli maakonda (Saare-, Põlva-, Võru- ja Tartumaa), kus võib metskitse laskmist suurendada.

Jahiaruannetest selgub, et Saaremaal kütiti 2010. aastal 421 kitse, 2011. aastal 173 kitse ja 2012. aastal 265 metskitse.

Järgmise aasta piirarv pannakse paika pärast seda, kui jahimeeste esindajad on oma organisatsioonidega arve täpsustanud. Nii jahimehed kui ka maaomanikud olid nõus sellega, et sokujahiga on vaja algust teha. Täpsem arv lepitakse kokku elektrooniliselt 4. juulil. Ülejäänud uluksõraliste küttimismahud pannakse paika pärast seda, kui keskkonnaagentuur on esitanud oma ettepanekud ja seireandmed.

Nõukogu on edasiminek

Uues jahiseadusega moodustatud maakondlikus jahindusnõukogus lepitakse kokku põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimismaht ja -struktuur. Samuti tehakse keskkonnaametile ettepanekud pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks.

Lisaks Kaja Lotmanile kuuluvad jahindusnõukokku jahimeeste esindajatena Andrus Sepp, Aarne Vainokivi ja Vilmar Rei. Maaomanikke esindavad Marko Trave (RMK), metsamees Rein Kirst, talunikud Jaan Sink ja Aivar Kallas. Viimane oli ainus, kes nõukogu esimesel istungil ei osalenud.

Jahindusnõukogu liige, Valjala talunik Jaan Sink ütles, et nõukogu esimene koosolek jättis talle hea mulje ning koosoleku õhkkond oli väga positiivne. Võrreldes senise olukorraga jahinduses on jahindusnõukogu loomine edasiminek lausa kahe sammu võrra, leidis Sink.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 748 korda, sh täna 1)