“Terevisioon” tõmbas otsad kokku eestlaste lemmikkülas (4)

SUITSULESTAD KOGU EESTILE: “Terevisiooni” kaudu kogu Eesti telepublikut võõrustanud Ülo Tohv (keskel) oli suitsu pannud ka ahjutäie lesta. Saatejuht Urmas Vaino (vasakul) ”suitsulest on tavaline”-repliigid panid kindlasti nii mõnelgi televaatajal suu vett jooksma. Foto: Sander Ilvest

Igahommikune Eesti rahva ärataja telepurgis – “Terevisiooni” hommikuprogramm kutsus oma hooaja viimases saates televaatajad kaasa Karala külla. See Lümanda valla küla võitis konkursil “Aasta küla 2013” rahvalemmiku tiitli ehk on siis eestlaste lemmikküla. 

Reede hommikul kell 6.30 on Karala külas Ülgapäe talu hoovis üsna vaikne. Semiiri tüdrukud harjutavad tantsu, taluperemees Ülo Tohv kaeb ja sätib ahjus suitsulesti ja Eesti Televisiooni meeskond sätib tehnikat üles. Vähem kui poole tunni pärast tuleb terve Eesti Karalasse külla.

“Ei mis mul nende vastu sai olla, ruumi küll, las nad olgu,” räägib Ülo Tohv sellest, et tema majapidamisest pea kaks tundi otsepilti satelliidile ja sealt eestimaalaste telepurkidesse läheb.

Ülo oma ülesanne on kala suitsutada. “Lest on lahja jah, aga suitsu aitab panna küll,” on kella kuuest saadik suitsuahju juures toimetanud mees konkreetne. Lestad peavad valmis saama veel enne, kui saade läbi saab.

Kadakate vahel hakkavad kogunema rahvatantsijad, lauljad, sepikoda üles seadvad sepad ja kohalikud parimad toiduvalmistajad. Ja saade algabki. Saade nagu saade ikka. Ainult paljude meelest hulga kodusem, rõõmsam ja vahetum.

Sotsiaalmeedia võit

Karala külaelu arendamise seltsi eestvedaja Kaja Juulik on Saarte Hääle lehemehe juurde sattudes just eetrist tulnud ja tunnistab, et natuke ta ikka pabistas küll. Nagu vist kõik, kui kuulda said, et lemmiku tiitel tuli ja televisioon külla tuleb. “Kõik olid elevil,” tunnistab Juulik.

Ta usub, et selle tiitli tõi neile see, et Karala küla on end tõestanud elujõulise külana. “Saaremaal meid küll teatakse, aga nüüd siis väljaspool ka,” ütleb Juulik ja arvab, et iga küla peaks leidma oma näo. Karala on selle leidnud. “Loodus, kiviaiad,” loetleb külaseltsi eestvedaja.

Kaja Juulik arvab, et võidu tõi neile ka konkursi sotsiaalmeedias promomine. “Siis hakkasid meile hääled tulema,” tunnistab Juulik, et tegu on ju suisa Facebooki külaga.

Lümanda vallavanema Jaanika Tiitsoni sõnul on külaelu see, mis ka vallas elu üleval hoiab. Tiitson kui üks tulisemaid suure omavalitsuse pooldajaid ütleb, et kui tuleb suur omavalitsus, siis peavad just külad muutuma tugevamaks ja aktiivsemaks. Karalaga seda muret pole.

Saade kestab, üle vaadatud on Saaremaa ilusamad vissid, maitstud kadakasiirupit ja pannileiba. Oma järge ootav rahvatantsija Mihkel Raud tunnistab, et pole öösel sõba silmale saanud. Noormees lõpetas neljapäeval gümnaasiumi ja siis oli vaja ka pidutseda. Kuid see ei takista tantsust rõõmu tundmast.

Suitsuahju kõrval uurivad küla vanemad memmed 1969. aastal Karalast tehtud graafilist lehte ja imestavad, et kust see kunstnik ometi sellise tuuliku pildile on saanud. “Vanasti oli pea igas Karala majapidamises tuulik, aga sellist pole küll olnud. Aasta 1969, ma olin siis ju… ei noh, ma ikka mäletan,” kõlab memmede seast arvamus. Ühine lõppjäreldus on, et tuulik on pildile saanud vist kunstniku peast.

Sepad kolksutavad kella teha. Kella saab Karala küla saate lõpus “Terevisioonilt” endale kingituseks. Kes saadet tähelepanelikult vaatab, saab osa ka televisioonile omasest võlukunstist ehk siis on näha, kuidas veel pooltoorest kellast saate algul saab saate lõpuks kenasti lakitud ja kõpitsetud kell, mis heliseb uhkelt.

Saatejuhi soov sai teoks

“Tegelikult on see üsna ulme,” sõnab “Terevisiooni” toimetaja Tiiu Laks, kes kõiki külalisi sisse ja välja juhatab. Ulme ses mõttes, et kui Tallinnas sünnib telesaade viie kaameraga, siis Karalas tuleb hakkama saada ühega. Uudised ja ilmateade tulevad küll Tallinnast.

Tehniliselt pole keerukat miskit, veidi eemal telgis seisab saatja, mis signaali edastab. Tiiu Laks räägib, et see pole “Terevisioonile” siiski esimene kord Tallinnast väljas saadet teha. Teistmoodi on see ikkagi. Ettevalmistused käisid juba esmaspäevast, kui selgus, et saade tuleb Karalast. Päev varem tuldi kohale ja Laks nimetab, et Saaremaa korrespondent Margus Muld on oma eetrisse minevate videolugudega ka suure töö ette ära teinud.

Kihelkonna koori esituses kõlab “Saaremaa valss” ja saade ongi läbi. Saatejuhid Urmas Vaino ja Katrin Viirpalu tänavad kõiki. “See oli väga-väga-väga-väga hea!” hüüab Urmas Vaino rahvale.

Saarte Häälele ütleb ta, et sellise hea saate korral tahaks ikka ja veel rääkida. “Televisiooni võlu ja valu on selles, et saade peab ikkagi õigel ajal lõppema,” naerab Vaino. Hooaja viimane saade pani tema jaoks ilusa punkti, et sügisel sama meeskonnaga taas eetris olla. Küsimusele, kas Vainol oli konkursi ajal ka väike eelistus hinges, mis võiks see võitjaküla ehk siis saatepaik olla, vastab ta, et tema soov täituski. Ema poolt end saarlaseks pidada võiv Urmas Vaino märgib, et Saaremaa on tema jaoks tõesti eriline. Sellega on kõik öeldud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 770 korda, sh täna 1)