Abilinnapea Kalle Koov: kuurordimaks vajab põhjalikku analüüsimist (5)

Kuressaare abilinnapea Kalle Koovi hinnangul väärib tõstatatud kuurordimaksuteema arutamist, kuid selle juures on rida olulisi aspekte, mida tuleb kindlasti arvestada.

Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel nädalal, et linnapeade ümarlaud tahab kehtestada teiste riikide linnade eeskujul kuurordimaksu. Ajalehe andmeil suhtlevad Narva-Jõesuu, Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare linnapea juba aastaid mitteametlikult oma ümarlauas.

Neile tegevat muret, et puhkemajandusest laekuv tulu jõuab omavalitsuse kaukasse liiga suure kaarega. Samuti kannustavat kuurordimaksu ideed valitsusele tutvustamiseks arutama lähimate kuurortide maksukogumispraktika.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi arvates võiks riik kuurortlinnadele erandkorras anda loa kehtestada hotellikülalistele nn city tax, nagu teevad mitmed maailma turismipiirkonnad. Maksu suurus võiks olla 1 euro ööpäevas, mis on Pärnu linnapea hinnangul piisavalt väike summa, mis turisti ei peletaks. Linnakassasse tooks see aga kiiresti raha, mida kasutada nt heakorratöödeks.

Kuressaare majandusvaldkonna abilinnapea Kalle Koov ütles, et taolise kohaliku maksu kehtestamine ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses, vaid seadusandja otsustada. Kuressaare linnavalitsus kuurordimaksu teemat seni eraldi käsitlenud ei ole. “Siinjuures on rida aspekte, mis tuleb enne läbi mõelda,” tähendas Koov.

Mõelda tuleks kindlasti sellele, et praegu kehtivate kohalike maksude seas kuurortmaksu ei ole. Määratleda tuleks ka, mis on maksu eesmärk, kuidas seda kogutakse ja kasutatakse ning milline on maksu sotsiaalmajanduslik mõju laiemalt kogu piirkonna arengule. “Just see viimane vajab põhjalikku ja avalikkust kaasavat analüüsi,” märkis abilinnapea Koov.

Kui tuua mõni näide linnadest, kus sarnane maks on kehtestatud ja probleemideta töötab, siis näiteks Jurmalas küsitakse linna sisenemisel puhkajalt 1,4 eurot, Palangas lisatakse aga hotellis ühele ööbimisele ca 0,3 eurot. “Täna tundub mulle, et neis linnades kehtestatud maks ei ole küll kuidagi nende kuurortlinnade mainet ja külastatavust vähendanud,” arvas Koov.

Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju tõdes, et ehkki Eestis kohalikel omavalitsustel turismimaksu kehtestamise õigust ei ole, on neil võimalus luua ühine fond – kohaliku omavalitsusüksuse haldusalas või muul põhimõttel – ettevõtjate baasil.

“Turismi- või kuurordimaksu kehtestamine eeldab kogukondlikku kokkulepet, seda ei saa ega tohi kehtestada jõuga, ülalt-alla põhimõttel,” tähendas ta. Paju sõnul on ka rahvusvaheliste turismiorganisatsioonide seisukoht ühene – turismimaksude kehtestamine ei ole külalisele positiivne sõnum.

“On tavapärane, et Saaremaa külastamise promomiseks pakuvad meie ettevõtjad külastajatele mitmesuguseid soodustusi, tegeletakse aktiivselt turismiturunduse ja tootearendusega,” ütles Paju, kelle sõnul praeguses seisus, kus tasulistes majutusettevõtetes veedetud ööde arv on langustrendis, ei ole maksustamise mõte kõige atraktiivsem.

Ta märkis ka, et tavaliselt on kohalikud omavalitsused Euroopas kehtestanud turismimaksu paikades, mis on külalistele juba teada-tuntud ning tagasilöögid võimalikust negatiivsest kommunikatsioonist nullivad maksudest saadava tulu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 476 korda, sh täna 1)