Ettevaatamise oskus on oluline (6)

Kuressaare linnavolikogu peaks augustis kinnitama linna uue arengukava aastateks 2014–2020 (2030). Lehetoimetuse palutud arvamusloo kirjutamine on paras katsumus, sest keda huvitab keset suurt suve selline kauge ja mitte kõige köitvamat nime kandev dokument. Kuidas üldse kirjutada arengukavast nii, et pärast pealkirja või äärmisel juhul esimese lõigu lugemist ei siirduks lehelugeja palju huvitavamate, näiteks jaaniajal aset leidnut kajastavate krimiuudiste juurde?

Samas on Kuressaare edasist arengut silmas pidades tegu väga olulise strateegilise dokumendiga. Kuna arengukava eelnõu on mahukas dokument, mille sisulist poolt on meedias juba piisavalt valgustatud, keskendun pigem mõnele rõhuasetusele.

Linnakodanike leige huvi

Selleks, et Agu Sihvka kombel kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et tegelikult oli linnakodanike huvi uue arengukava koostamise vastu suhteliselt leige. Kui sügisel toimunud küsitluses osalenute arvuga 360 võis veel enam-vähem rahul olla, siis koostamise protsessis oli linnakodanike kaasalöömine tagasihoidlik.

Kuidas saaks teisiti arvata, kui koos lisadega ligi 130-leheküljelise arengukava eelnõusse laekus tähtajaks vaid 20 ettepanekut ja kommentaari, millest omakorda neli puudutas vormistuslikku poolt. Mõni aeg tagasi toimunud avalikul arutelul osales lisaks üheksale linnavalitsuse esindajale veel kuus (!) inimest, kellest omakorda kaks olid allasutuste juhid ja üks ajakirjanik.

Olime koos linnavalitsuse liikmetega valmis aruteludeks, vaidlusteks, heade mõtete ära-kuulamiseks ja diskussioonideks, kuid paraku jäid need sisuliselt olemata (mis loomulikult ei vähenda kohaletulnud inimeste tähtsust).
Samas pole midagi uut siin päikese all – 2004. aastal ei laekunud tollase arengukava koostamise protsessis poole aasta jooksul arengukava foorumilehekülgedele ühtegi arvamust ega ettepanekut. Viimase põhjal võiks ju ironiseerida, et seekord on olnud edasiminek lausa 20-kordne. Kindlasti on mõttekoht, kuidas järgmisel korral linnakodanikke aruteludesse rohkem kaasata. Kurbloolisus on peidus selleski, et arengukavast tulenevate teatud otsuste elluviimisel on teisitiarvajaid ja näpuga näitajaid palju, aga kui oleks õige aeg kaasarääkimiseks, on kuulda pigem vaikust. Tavaline elu, mis muud!

Uue arengukava visioon on lause “Kuressaare on uutele tuultele avatud Saaremaa pealinn ja kena kodune kant kõigile”.

Minu arusaamad visiooni märksõnadest on järgmised:
• Avatus – oleme avatud uutele ideedele, mõtetele ja suhtlemisele laiemalt, oleme suhtlemisel erinevate osapooltega vastastikku ausad ja otsekohesed, oleme avatud nii omadele kui ka külalistele.
• Saaremaa pealinn – Kuressaare on olnud läbi aegade ja jääb ka edaspidi maakonna sisuliseks pealinnaks. Siseministeerium oleks võinud Saaremaa omavalitsuste liidule maakondliku tõmbekeskuse välja selgitamiseks eraldatud ligi 7000 eurole leida oluliselt mõistlikuma rakenduse. Jalgratast pole mõtet leiutada, inimesed sõidavad sellega juba ammu!
• Kena kodune kant – korras, puhas ja hubane linnaruum, sõbralikud suhted ja hoolivus kogukonnas, nii saar-lastel kui ka külalistel tekib soov tagasi tulla, kvaliteetsete teenuste lihtne kättesaadavus jms.
• Kõigile – peame suutma arvestada erinevas eas ja erinevate huvidega linnaelanike, külaliste, turistide, ettevõtjate, meie linnas õppivate ja töötavate inimeste, kogu maakonna rahva, suvesaarlastega jt.

Arvan, et uue arengukava visioon on igati tabav ja lihtsalt mõistetav ning jääb hästi meelde.

Arengukavas kajastuvate ideede elluviimise edukus sõltub lisaks erinevatele faktoritele paljuski meie rahalistest võimalustest ja oskustest rahalisi vahendeid eelarveväliselt juurde hankida. Eriti suur on rahaliste vahendite mõju investeeringutele.

Siinkohal peatun vaid kõige suurematel ja selgitan lühidalt üldisi põhimõtteid.

Nagu elus ikka, on investeeringute vajadused alati suuremad kui võimalused, ning nii on valikute tegemine paratamatu. Samuti ei saa teatud objektide puhul (nt lasteaiad) jääda lõputult ootama Euroopa Liidu rahalaeva sildumist.

Linnaeelarvest tehtavate suurinvesteeringutena on seekordses kavas lasteaedade renoveerimised ja Tallinna tänava ammu oodatud rekonstrueerimine.

Et investeeringud ei oleks ühe valdkonna suhtes kaldu, on need järgneval neljal aastal planeeritud vaheldumisi:

2014 – Ida-Niidu lasteaia rekonstrueerimine
2015 – Tallinna tänava osaline rekonstrueerimine koos haljastusega
2016 – Pargi lasteaia rekonstrueerimine
2017 – Keskväljaku rekonstrueerimine jalakäijate alaks, Lossi ja Tallinna tänava rekonstrueerimine ning jalgrattatee rajamine sõiduradade arvelt.

Euroopa Liidu struktuurifondidest peaks Eesti aastatel 2014–2020 saama toetust ligi 5,9 miljardit eurot. Arvestades linna senist edukust projektidega lisavahendite hankimisel, julgen loota, et selgi perioodil saab linnaruumis palju korda just Euroopa Liidu toetustega. Ülalpool nimetatud investeeringute puhul oleme vajadusel valmis suurendama ka linna laenukoormust, sest oleme taas “laenukõlbulik omavalitsus”. Peamine on, et tööd saaksid tehtud.

Tuli hea eelnõu

On äärmiselt oluline, et uues arengukavas on sees linnasüsteemist palka saavate töötajate töötasu taastamine. 2009. aastal tegevuskulude kokkuhoiuna 18% võrra kärbitud palgad peaksid taastuma aastatel 2014 ja 2015 kuue protsendi võrra aastas.

Arengukava koostamisse andis oma suurema või väiksema panuse üheksa töögrupi tegevuse kaudu ligi 70 inimest. Suurima vaeva nägija oli kõikide otste kokkusidumisel linnavalitsuse arendusnõunik Anu Vares. Julgen arvata, et koostöös, arvamuste paljususes ja ka vaidlustes sündis hea ja sisukas eelnõu. Tänu kõigile kaasamõtlejaile ja heade ideedega toetajatele!

Kuna arengukava puudutab kõiki linnaelu valdkondi ja sügisel on ees ootamas kohalikud valimised, on arengukava kindlasti heaks spikriks kandideerijatele. Nii mõnedki erakonnad on arengukavas kajastatut oma väljaütlemistes juba usinasti kasutada jõudnud.

Arengukava uuendatakse igal aastal ning kõik linnaelu edasiviivad ideed ja mõtted on teretulnud e-posti aadressil linn@kuressaare.ee.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 307 korda, sh täna 1)