Juhtkiri: Meretagune asi

Viimane rahvaloendus näitas, et kui Eestis on põliselanikke kolmveerand rahvastikust, siis Saare maakonnas on nende osakaal palju suurem – üle 97 protsendi. Välispäritolu inimesi, kes ise või kelle vanemad-vanavanemad on ilmale tulnud väljaspool Eestit, märgiti üles vaid 604.

Loenduse projektijuhi, statistikaameti esindaja Diana Beltadze sõnul ongi Eesti saarte rahvastik mandri omast homogeensem.

Selge see – ega mere taha nii väga tükitud ega tükita. Ja mõnikümmend aastat tagasi Muhusse ja Saaremaale, Nõukogude piiritsooni, naljalt ei pääsenudki. Ikka ainult lubatähe alusel. Ja neid, kes siia asja tegid, kontrolliti hoolikalt.

Kui pääs üle väina prii, hakati pigem liikuma saarelt minema kui saarele. Sest mujal olevat paremad marjamaad.

Mine tea, ehk pelutab tulijaid siinse rahva väidetav umbusk võõraste suhtes: saarlased-muhulased ei kippuvat uusi just eriti kiiresti omaks võtma. Selleks kuluvat ikka aastaid, räägib rahvasuu.

Saarlaseks saad heal juhul siis, kui oled siinse rahva keskel 15 aastat elanud, muhulaseks saamine pidi aga veelgi kauem aega võtma. Ja ka siis pole asi sugugi kindel. Meretagune värk.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 196 korda, sh täna 1)