Noorte huvikeskuse lõpp-peatus… bussijaam? (4)

Kuressaare noorte huvikeskus koosneb kahest osast – avatud noortekeskusest ja huvikoolist. Sageli on inimeste jaoks noortekeskuse sünonüümid piljard, pinks või arvutimängud. Need ajaviitevahendid on tõesti noortekeskuse osa, kuid äärmiselt väike osa ega oma noorsootöös erilist tähtsust.

Peamine töö noortekeskuses toimub projektidega – nende kirjutamine, elluviimine ja aruandlus, kõik selline töö, mida kõrvalseisjad tavaliselt ei näe. Kuid just nende projektide abiga saavad teoks rahvusvahelised noortevahetused, vabatahtlike saatmine Euroopasse või vastuvõtmine meil, vahendite soetamine, erinevad üritused, noorte väljasõidud mandrile, laagrid jne.

Võrreldes huvikeskuse aastaeelarves tegevustele ette nähtud summadega on projektidega toodud lisaraha (üle 30 000 euro) väga arvestatav summa. Osaliselt tänu projektidele töötas avatud noortekeskuse all eelmisel õppeaastal ka üheksa tasuta huviringi.

Oma maja on noortele vaja

Teise poole huvikeskusest moodustab huvikool. Huvikooli all tegutses lõppenud õppeaastal üheksa tasulist ringi. Kokku osales eelmisel õppeaastal ringides u 200 last. Avatud noortekeskust külastas ja meie tegevusest võttis aastas osa u 6000 noort.

Need arvud näitavad, et Kuressaare noorte huvikeskus on pikkade aastatega saavutanud noorte hulgas täiesti kindla ja vajaliku positsiooni. Vaadates numbrite taga iga üksikut noort, tekib täiesti õigustatud küsimus, miks ei ole 16 tegutsemisaasta jooksul suudetud lahendada huvikeskuse maja küsimust. Huvikeskuse ringid on siiani pillutatud laiali üle linna. Sageli ei osata meie huviringe meiega isegi enam seostada, kuna need on aastaid rentinud saali kuskil mujal. Rääkimata sellest, et ka huviringide juhendajatel on hakanud side huvikeskusega kaduma.

16 aasta jooksul oleme kolinud mitmeid kordi. Hooned, mida linn on meie kasutusse andnud, on olnud pigem hädalahendused ega ole tegelikult lahendanud huvikeskuse ruumide probleemi. Kui Eesti kontekstis vaadata, siis on kindlasti noortekeskusi, mis on veel halvemas seisus, kuid peaksime eeskuju võtma siiski parematest, mitte lohutust leidma kehvematest.

On taas tärganud lootus, et Kuressaare noorte huvikeskus võiks saada lahenduse ruumi- ja “oma” maja küsimusele. Ehk on see otsingute lõpp-peatus. Kõne all on bussijaama hoone kui huvikeskuse uus võimalik asukoht. Pean tunnistama, et mullegi tundus idee alguses pisut võõras, nagu ka paljudele neile, kes juhtusid hiljuti lugema üht ajaleheartiklit.

On mõistetav, et rutiini lõhkumine, mingi muutus tekitab esialgu ärritust, kuna paljud asjad on lahtised ja küsimusi rohkem kui vastuseid. Nii on ka bussijaama puhul tegemist värske ideega, millega ei ole jõutud harjuda. Peaksime siiski suutma näha ka metsa taha. Olles ise pool aastat seda mõtet vaaginud ja ka noorsootöötajatega nõu pidanud, leidsime, et see oleks huvitav lahendus ja selle ideega võiks edasi minna.

Ma ei näe probleemi, miks huvikeskus ja bussijaam ei võiks eksisteerida ühes hoones, kuid samas ju teineteisest eraldi. Ka majanduslikult on otstarbekam leida alakasutatud hoonele rohkem rakendust.

Hoones jätkub ruumi kõigile

Bussijaama hoone on arhitektuuriliselt põnev ja loob erinevaid võimalusi ruumilahendusteks. Erinevad tasapinnad, vahekorrused, kõrged laed loovad head eeldused, et noortele saaks teha põneva keskuse. Bussijaama hoone maht lubaks ühe katuse alla tuua enamiku huvikeskuse ringidest. Võimalik oleks kaasata erinevaid noortega tegelevaid ühendusi, kes koos avatud noortekeskuse ja huvikeskusega võiksid moodustada ühtse Kuressaare noorsootöökeskuse.

Oluline on, et bussijaama hoone on suhteliselt hästi ligipääsetav ka puudega noorte jaoks. See võimalus puudub praegu renditavas Kitsa tänava noortekeskuses täielikult. Võimalus on kaasata ka bussi ootavaid maanoori. Ruumi poolest on võimalik välja ehitada saal, mida saab kasutada nii liikumisringide läbiviimiseks kui ka noorteürituste korraldamisel. Pikalt on räägitud noortekohviku ideest ja see ettepanek on tulnud peamiselt noorte endi poolt.

Eelmainitud on vaid väike valik võimalustest, mida bussijaama hoone võiks noortele pakkuda. Julgedes suurelt unistada, on lootus, et osagi sellest täitub.

Küsimusi on tekitanud turvalisus. Kuidas ja milliseid probleeme võiks noortekeskus endaga kaasa tuua? Kuressaare noortekeskuses või ümber ei ole kunagi tegutsenud pätikampasid, vastupidi, noortekeskus on läbi aastate aidanud nii mõnegi noore õigele teele.

Loomulikult on üksikuid juhtumeid, kus mõni noor tunneb ennast vabamalt kui lubatud, kuid sellised probleemid lahendatakse kiiresti. Noortekeskus ei ole õnneks eriline “pätimagnet”, kuna meil on range kodukord ja reeglitele mitteallujaid territooriumile ei lasta.

Seega väidan, et bussijaam ja selle ümbrus muutub noortekeskuse sinna kolimisel pigem turvalisemaks.
Vastuargumendina on välja toodud, et bussijaam on ja peaks olema linna visiitkaart. Olgem ausad, bussijaama arhitektuur on küll oma ajastu ehe näide, kuid sel puudub vähimgi seos “welcome”-hoonega. Tühi, kõle ja külm. Kokkukuivanud bussiliinid ei suuda ka ootesaali inimestega täita.

Noortekeskuse sinna kolimine ei tähenda, et kritseldaksime seinad täis grafitit. Ehk oleks ainuke erinevus see, et bussijaama astudes satud suure ja kõleda ootesaali asemel mõnusalt väikesesse ja hubasesse ruumi. Ehk peaksime ka oma linna rõõmsaid ja tegusaid noori rohkem hindama, nad ei ole kindlasti halvem visiit-
kaart kui see hoone.

Taniel Vares
Kuressaare noorte
huvikeskuse direktor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 619 korda, sh täna 1)