Saaremaal on põliselanike osakaal Eesti keskmisest suurem

Kui Eestis on 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmeil kolmveerand rahvastikust põliselanikud, siis Saare maakonnas on see protsent 97,5. 

“Meie saarte, nende seas Saaremaa ja ka Hiiumaa rahvastik on rahvuste plaanis väga homogeenne,” tõdes REL 2011 projektijuht Diana Beltadze statistikaametist. “Üks erinevaid emigratsioonilaineid takistavaid tegureid võis Saaremaa puhul olla see, et üle väina pääses lubadega.”

Saare maakonnas kirja pandud 31 317 inimesest kuulub 30 531 põliselanike hulka, kel vähemalt üks vanematest ja üks vanavanematest on sündinud Eestis.

Neid elanikke, kelle kõik vanavanemad on sündinud Eestis, märgiti 2011. aasta loendusel üles 26 292, neid aga, kelle ükski vanavanem ei ole Eestis sündinud, läks kirja 447.

Välispäritolu inimesi, kes alaliselt Eestis elavad, on maakonnas 604. Neist 402 on esimese põlvkonna esindajad, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal. 145 kuulub teise põlvkonda, kes ise on sündinud Eestis, ent vanemad sündinud välismaal. 57 on kolmanda põlvkonna esindajad, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, kuid kõik vanavanemad võõrsil. Põlisus on teadmata 182 inimese puhul.

Saare maakonna 30 595 elanikku on sündinud Eestis. Neid, kelle mõlemad vanemad on sündinud Eestis, on 28 579. Neid, kelle üks vanem on sündinud Eestis, teine aga välisriigis, on 1455. Viimastest pea pool, 711 on 50-aastased ja vanemad. 312 on kuni 29-aastased ja 432 30–49-aastased.

Eestis sündinud elanikke, kelle mõlemad vanemad on sündinud välisriigis, on 131. 64 neist on vähemalt 50-aastased. Neid, kelle ühe vanema sünniriik on Eesti, teise oma aga teadmata, on 281. 14 inimesel oli üks vanemaist sündinud välismaal, teise sünniriik aga teadmata. Neid, kelle mõlema vanema sünniriik on teadmata, oli 135.

Välismaal sündinuist enamus on vähemalt 50-sed

Välisriigis sündinud inimesi läks loendusel kirja 720, neist 516 olid vähemalt 50-aastased. 105 välismaal sündinu (85 neist vähemalt 50-aastased) mõlema vanema sünniriik oli Eesti. 155-l (85 neist 50-aastased ja vanemad) oli üks vanemaist sündinud võõrsil. Neid elanikke, kes nii ise kui nende mõlemad vanemad olid sündinud välismaal, läks kirja 390 – neist 294 vähemalt 50-aastased. Välisriigis sündinuid, kelle vanemate sünniriik on teadmata, loendati 47 (36 neist üle 50-aastased).

Ruhnu vallas ei ela ühtki inimest, kes ise või kelle vanemad oleksid sündinud välismaal. Torgu ja Muhu vallas on selliseid inimesi kolm, Kuressaares 201, Kaarma vallas 36, Orissaare vallas 24 ja Kärla vallas 21.

131-st Eestis sündinust, kelle mõlemad vanemad on sündinud võõrsil, elab lõviosa (81) Kuressaares. Kaarma vallas on selliseid inimesi 15, Kärla vallas 12, Leisi vallas kuus, Orissaare ja Pihtla vallas aga kolm. Ülejäänud omavalitsuste puhul läks kirja null.

Eestlasi on meie maakonna rahvastiku hulgas 30 729, mitte-eestlasi 567, rahvus on teadmata 21 puhul. 390 inimesest, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal, on 62 eestlased, 327 mitte-eestlased, ühe rahvus on teadmata.

Meie maakonnas elab venelasi 295 (põlispäritolu elanikke 69), ukrainlasi 64 (10), valgevenelasi 19 (1), soomlasi 94 (8), juute 2, lätlasi 14 (3), leedulasi 10 (1), poolakaid 6 (1), sakslasi 12 (4), muid rahvusi 51 (10 neist põlispäritolu), rahvus on teadmata 21 puhul (põlispäritolu 14).

Venemaa kodakondsusega inimesi elab maakonnas 80. Muu riigi kodakondseid 136, kodakondsus on määramata 132-l.

Enim venelasi, soomlasi ja ukrainlasi

Eesti keelt räägib emakeelena maakonna 30 757 elanikku, võõrkeelena 353. Eesti keelt ei oska 131 inimest, kellest 110 on välispäritolu ja kellest omakorda 101 kuulub välispäritolu rahvastiku esimesse põlvkonda.
Enamik eesti keele mitteoskajaid on vanemad kui 55 eluaastat. Põliselanikest ei oska eesti keelt 13, eesti keele oskus on teadmata 33 puhul.

Välispäritolu rahvastikust on tööga hõivatud 256 vähemalt 15-aastast. Põllu- ja metsamajanduse ning kalapüügi valdkonnas leiab rakendust 17 inimest, töötlevas tööstuses 67, ehituses 18, hulgi- ja jaekaubanduses või mootorsõidukite ja mootorrataste remondi alal 21, veonduses ja laonduses 13, majutuses ja toitlustuses 15, hariduses 25, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande alal 36.

Eestis on REL 2011 andmeil põliselanikke 75,2%. 2,7% Eesti elanikest kuulub välispäritolu rahvastiku esimesse põlvkonda, 7,6% teise põlvkonda ja 4% kolmandasse põlvkonda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 145 korda, sh täna 1)