Anseküla põldudel rügab teenekas raudruun (1)

SUITSUKATE: Suure suitsupahvaka järel elustub raudhobuse süda. Foto: Sander Ilvest

Päris Anseküla majaka lähedal seisab ühe õue peal isevärki traktor, mis välimuselt paistab pärinevat läinud sajandi viiekümnendatest aastatest. Seda kahtlust kinnitab ka traktori omanik Mati Sepp, kes oma raudruuna linnameestele lahkesti demonstreerib. Teenekas või mitte, aga kohalike jaoks on punane iludus näiteks kartulivagude sisseajamisel pea asendamatu. 

Kuigi mootori küljeplekkidel ja mitmel pool mujalgi paistavad kirjad “T-14”, peaks tegemist olema Harkovi traktoritehase mudeliga DT-20. See oli mudeli DT-14 edasiarendus, mis sai juba elektristarteri. Varasemal mudelil toimus külmkäivitus bensiiniga ja elektristarter puudus. See tähendas, et traktorist pidi raudruuna elluäratamiseks hoogsalt käivitusvänta ringi ajama.

Elektriga jääb see vaev ära, eelsüüde võtab vaid veidi aega ja siis elustab starter traktori südame – esialgu kostavad üksikud küllaltki valjud pahvakud ja väljalasketorust tuleb süsimusta suitsu. Siis saab mootori üksainus silinder järje kätte ja hakkab hoogsamalt podisema. Hääl meenutab päris tugevasti seda heli, mis ühe õige Harley-Davidsoni summutitorudest tuleb, kuigi on veidi metalsema kõlaga. Aga eks vanustki ole sel raudruunal juba üksjagu ning mootoridetailide istud-lõtkud pole enam need, mis noorusajal…

Vana, aga kobe

Vaatamata oma soliidsele vanusele näeb traktor üsnagi korralik välja. “Olen seda veidi kohendanud, paar aastat tagasi sai ka üle värvitud,” tunnistab Mati tagasihoidlikult. “Nüüd peaks vist õlilekked ette võtma, kuigi üks vana traktorist ütles kunagi ülevaatajale, kui see tema õlise traktori kohta märkuse tegi, et mis hobune see on, kes ei higista.”

Masinal on kõik vajalikud suuna- ja põhituled küljes, kuigi oma õue piiridest kaugemale pole sellega plaanis sõita. Aga kui juba teha, siis korralikult, paistab olevat peremehe tööpõhimõte.

Mati Sepp sai traktori vennalt, too omakorda äia käest, kes kolhoosis maha kantud traktori omal ajal koduste tööde tarbeks üles putitas. Vend pakkus traktorit Matile lausa mitu korda ning esialgu ei osanud Mati masinast midagi arvata, kuid nüüd on päris rahul. Oma kartulimaa saab selle traktoriga kõik haritud ja talvel on proovitud ka lund lükata, kuid selle töö jaoks on masin liialt kerge. Originaalis sai sellel traktoril esirataste külge kinnitada lisaraskused, mis parandasid oluliselt haardumist ja juhitavust. Ka pole praegu all olevad rehvid kõige parema haardumisega, need pärinevad mingilt nõukogudeaegselt militaarmasinalt.

Aastas kulub umbes paagitäis kütust (50 liitrit), sellise arvestusega pole säärase “hobuse” pidamine kuigi suur kulu.

Elushoidmise kunst

“Asjatundjad väidavad, et see traktor on nii lollikindel, et mõistliku kasutamise korral kestab veel lastelastelegi,” kinnitab Mati. “Mõned vead siiski on. Kõige nõrgemaks kohaks peetakse käigukasti reeversit ehk tagurpidikäiku – sellega peab ettevaatlik olema. Ka püstise roolisamba ülekande puksid kuluvad kiiresti, muutes rooli vabakäigu ülisuureks.”

Mati traktoril ongi origi-naalne püstine roolisüsteem vahetatud GAZ-51-lt pärit kaldse roolisamba vastu. Vajalikud jupid sai ta Pärnust, kus üks selline traktor oli juppidena müügis. Internetiavarustes otsides leiab ikka üht-teist vajalikku, Vändras asub mingisugune põllumajandusladu, sealtkaudu liigub ka päris palju sellistele masinatele vajalikke osi.

Palju tuleb aga ka ümber teha, näiteks käib selle traktori starter teistpidi ringi ja sellist pole enam kusagilt võtta. Käsigaasi tegi Mati jalaga käitatavaks – mugavuse pärast, samal põhjusel tahab ta ka piduripedaalid ühe jala alla kokku viia – originaalis on mõlema jala all üks piduripedaal. Kuna siduri liigutamine käib käega, siis võib ette kujutada, kui keeruline on sellise masina juhtimisega harjuda.

“Paljud fanaatikud kindlasti pahandavad, et olen origi-naalse traktori ära rikkunud. Aga see traktor on mul ju töötamiseks, mitte hobiks,” selgitab Mati mitme ümberehituse tagamaid.
“Minu teada peaks selliseid traktoreid päris mitmes Saaremaa peres veel kasutusel olema. Kindlasti on mõni neist ka hoopis paremas seisukorras kui minu oma.”

Traktor DT-20

  • Maksimaalne veojõud 1. käigul: 720 kg
  • Traktori mass: 1560 kg
  • Pikkus: 3038 mm
  • Laius: 1300 mm
  • Kõrgus: 1231 kuni 1438 mm
  • Mootor: neljataktiline ühesilindriline diisel
  • Võimsus: 18 hj
  • Tippkiirus: 15 km tunnis

Harkovi traktoritehase väiketraktor DT-20 oli traktori DT-14 edasiarendus, mida toodeti aastatel 1958 kuni 1969. Võrreldes traktoriga DT-14 oli suurendatud mootori võimsust – vedelikjahutusega diiselmootori D-20 võimsus pööretel 1600 p/min oli 18 hj, lühiajaliselt isegi kuni 20 hj (pööretel 1800 p/min). Mootor käivitati vahetult diislikütusel elektrikäiviti abil, mitte bensiiniga, nagu oli mudelil DT-14.

Reversiivmehhanismiga neljakäiguline käigukast võimaldas saada viis edasikäiku, neist üks aeglustatud (pööretel 900 p/min) ja neli tagasikäiku. Traktori laiust ja kõrgust sai seadistada vastavalt haritavatele kultuuridele, samuti sai muuta istme ja pedaalide asendit, kohandades traktori pikaajaliseks tööks tagurpidikäigul.

Üleskutse

Kui kellelgi on veel mõni selline vana töökorras masin, siis võiks sellest toimetusele teada anda aadressil tehnika@saartehaal.ee või telefonil 53 731 412, Toomas Harjus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 257 korda, sh täna 1)