Randvere kadakased naised seltsist Kadakane (1)

ETTEVÕTLIK MITMEL ALAL: Esmaspäeval 80-aastaseks saav Milgete Pihl on ideede generaator, kes andnud nime nii seltsile kui ka selle naisansamblile, kus ta ise kaasa lööb. Koduaedki saab perenaise hoole ja vaevaga juubeliks ilusasti korda. Foto: Sander Ilvest

Randvere külaseltsi Kadakane kuuluvad naised, kes oma kolmandas nooruses näevad igati hakkajad ja ergud välja. Seltsi egiidi all tegutsev lauluansambel kannabki nime Ergud.   

Juulikuu esimesel päeval saab Kadakase seltsi asutajaliige ja kaua aega juhatusse kuulunud Milgete Pihl 80-aastaseks. Laheküla Laane talu perenaine on ristiemaks nii seltsile kui ka naisansamblile Ergud.
Tegelikult on külaselts Kadakane 1992. aastal asutatud endise Kuressaare valla talupidajate seltsi mantlipärija. “Astusime seltsi liikmeks koos abikaasa Alfrediga, kuna arvasime, et hakkame talu pidama. Sellest ei tulnud aga midagi välja. Abikaasa sai insuldi ja selle tagajärjel suri,” meenutas peagi juubelini jõudev Milgete Pihl seltsi astumist.

Aeg on korrigeerinud ka seltsi tegemisi ja eesmärke. 2004. aastal muutus seltsi nimi. Sellest aastast kuni 2009. aastani tegutsesid naised Kaarma valla Randvere taluseltsis Kadakane.

“Meil on toredad naised. Seltsi me likvideerida ei tahtnud. Inimesed õpivad üksteiselt palju. Kooskäimine loob meeleolu. Me ei virise,” andis kauaaegne seltsi juhatuse liige teada.

Miks sai selts nimeks Kadakane, põhjendab Milgete järgmiselt: “Kadakas on ju Saaremaa üks sümbolitest. Kuna Kadaka-nimelisi ühendusi ja tooteid on üksjagu, siis arvasin, et meie seltsi nimi võiks olla natuke teistsugune. Nii kerkiski keelele sõna “kadakane” ja niisugust nime me oleme nüüd 13 aastat kandnud.”

2009. aastal nimetati Kaar-ma valla Randvere taluselts Kadakane ümber Randvere külaseltsiks Kadakane. Põhjuse andis elu ise: kuna seltsi liikmeist ei tegutsenud enam keegi tegevtalunikuna, siis osutus nime muutmine paratamatuks. Neli aastat tagasi valiti uueks esimeheks Elve Vaher.

Kadakane on Kuressaare talupidajate seltsi õigusjärglane. Mullu jõulukuul tähistas selts vääriliselt oma 20. sünnipäeva.

Ansamblile nime väljamõtlemine oli vahest lihtsamgi. Erksa olemisega laulda armastavad naised on ju iseenesest ergud. Miks mitte tervet kollektiivi nii kutsuda. Kuu aega tagasi andsid Ergud Randvere kunagises koolimajas vahva kontserdi, publikuks omakandiinimesed ja rahvast kaugemaltki. Külakosti pakkusid Aste Antsakate rahvatantsijad.

Seltsi liikmed peavad lugu tervislikest eluviisidest. Igal argipäeval jalutab Randvere vahel seltskond naisi, kes pärast mõnekilomeetrist kõndi saavad sellest erksust ja eluvaimu kõvasti juurde.

Traditsiooniks on kujunenud iga-aastased jalgrattamatkad kodukoha ümbruses. Tänavu pedaaliti Randverest Anijala veski juurde. Veski peremees Kaido Kruut võttis võõrustajana matkajad lahkesti vastu. Veskimees tutvustas vana hollandi tuuleveskit, rääkis selle renoveerimisest ja praegusest otstarbest. Naabrimees Olev Riand tõi akordioni välja ja võlus sellest välja tantsulood, mis külalised murule valssi keerutama kutsusid.

Hiiumaalgi on käidud

Rahvatarkus ütleb, et enne kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul. Kadakased naised pole Pariisis käinud ja Nuustakul ka mitte. Hiiumaa on aga üle vaadatud. Milgete sõnul oli ekskursioon naabersaarele üks meeldejäävamaid. Seltsi ühe eestvedajana oli Milgete Pihl see, kes selle reisi kordamineku eest hea seisis.

Oma kondiauru kasutades on naised jalgratastel ette võtnud teekonna Randverest Nasvale, aga ka Kaarmise järve äärde, kahel korral Pähklasse ja Roomassaare sadamasse. Nasval käidi mullu volbripäeval.

Naised ristisid retke Nõiaralliks. Vahefiniš oli Lahekülas Laane talus Milgete Pihla kodus. Nasval võõrustas Halliki Laid, kes kattis matkajatele kena pidulaua. Seltsi juhatuse liige Valli Lember arvas, et nõiaroll kukkus temal ja teistelgi väga kenasti välja.

Elve Vaher seltsi juhina oma osa ei tähtsusta, öeldes, et kõik otsused võtab vastu seltsi juhatus, mitte tema ainuisikuliselt. “Kõige tähtsam on järjepidevuse hoidmine ja naiste soov koos midagi teha. Ergud käivad lauluproovis igal esmaspäeval, suur selts saab kokku iga kuu esimesel pühapäeval.

“Seltsielu on meil üsna aktiivne. Edaspidi tahame oma tegevust veelgi rohkem mitmekesistada. Kui tundub, et asi üksluiseks läheb, siis istume kokku ja arutame, kuidas edasi minna,” selgitas Valli Lember.
3. juulil sõidavad seltsi liikmed Haamsesse talunik Aili Kirstule külla. Aili oli asutajaliikmena talupidajate seltsi esimene juht. Kas naised ratsutamistalus ka hobuse selga istuvad, seda ei tihanud keegi ette ennustada. “Hobused mulle väga meeldivad, aga ratsutamise aeg on möödas,” arvas seltsi üks eakamaid liikmeid Serafima Laur.

Kultuuripärandi aastal on hea märkida, et Kadakane tegutseb selleski valdkonnas. 2010. aastal sai kaante vahele Randvere piirkonna rahvapärimuste esimene osa, sama aasta detsembris valmis teine raamat.

Viis aastat tagasi korrastati Randvere mõisapargis peksukivi ümbrus ja Urve Kirsi initsiatiivil tähistati see koht teabetahvliga.

Käsitööd teevad naised ka, küll põrandariideid kangastelgedel, pärlpõimtehnikas patju, maavillaseid suurrätte, lapitehnikas vaipasid jne.

Külaselts Kadakane on esindatud igal Kodukandi üritusel. Naised osalevad koolitustel ja hoogtööpäevadel.

Randvere külaselts Kadakane

  • Asutatud 1992. aastal Kuressaare valla talupidajate seltsina.
  • 2004. aastal nimetati selts ümber Kaarma valla Randvere taluseltsiks Kadakane.
  • 2009. aastast kannab selts nime Randvere külaselts Kadakane.
  • Ühenduse juhatusse kuuluvad Elve Vaher,
  • Milgete Pihl, Valli Lember, Maimu Krischka.
  • Seltsi egiidi all tegutseb lauluansambel Ergud.
  • Tervislikke eluviise harrastavad naised korraldavad igal aastal traditsioonilisi jalgrattamatku, osalevad koolitustel, teevad käsitööd, koguvad rahvapärimusi ja korraldavaid talgupäevi.
Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 350 korda, sh täna 1)