Saaremaa ämmaemandad kodusünnitusabi ei osutaks (7)

SÜNDINUD HAIGLAS: Selle tillukese saarlanna tõi tema ema ilmale Kuressaare haiglas. Foto: Erakogu

Kuigi sotsiaalministeerium loob kodusünnitusele õigusliku aluse, poleks Saare maakonna ämmaemandad nõus kodusünnitusabi osutama.

“Las naised sünnitavad kodus, kui tahavad, see on nende vaba valik, aga nad vajavad kõrvale ikka abi,” ütles Kuressaare haigla vastutav ämmaemand Helgi Tammur.

Tema sõnul pole aga Saare maakonnas ühtki ämmaemandat, kes isegi kaaluks kodusünnitusabi osutamist. “Tean seda, sest loomulikult oleme sellest rääkinud,” märkis Tammur.
Helgi Tammur peab kodusünnituse puhul olulisimaks just vastutuse küsimust.

“Kui naine tuleb haiglasse sünnitama, hingab ta siia jõudes kergendatult – vastutus on ju haigla peal. Aga mis kodus saab?” küsib ämmaemand. “Seda, mis olukord võib tekkida, ei tea ju iial ette. Kes võtab vastutuse enda peale – et jah, ma riskisin? Aga võib-olla, kui sünnitus oleks haiglas toimunud, oleks paremini läinud? Mina seda riski ei võta. Igaühel on oma õigus ja mul on õigus ära öelda.”

Aastakümneid ämmaemandana töötanud Helgi Tammur ei ole seni pidanud kedagi aitama väljaspool haiglat last ilmale tuua.
“Isegi siis, kui mu oma laps sünnitas, ei suutnud ma temaga koju jääda,” lausus ämmaemand.

“Kodusünnituse korral jääb vastutus sünnitaja ja ämmaemanda õlule,” tõdes Kuressaare haigla günekoloog Goar Kuldsaar, kommenteerides sotsiaalministeeriumis valminud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatust, millega reguleeritakse kodusünnitusabi.

“Mina, teades, kui ekstreemseid olukordi sünnitusabis ette tuleb ja kui kiiresti tuleb tegutseda, selliseid julgeid otsuseid vastu ei võtaks.”

Seda, kas komplikatsioone tekib, ei tea ju mitte kunagi ette, põhjendas Kuldsaar.

“Sünnitus võib ju kulgeda ideaalselt, ent sekunditega võib tekkida olukord, mis vajab kohe lahendamist,” rääkis günekoloog. “Näiteks võib sünnitusjärgne verekaotus olla nii kiire, et naine haiglasse enam ei jõua.”

Kodusünnituse pooldajad kasutavad sageli argumendina hubasemat ja rahulikumat õhkkonda, mida haiglas olevat raske saavutada.

“Samamoodi nagu kodus võib oma olemise mõnusaks teha ka haiglas, panna lõõgastava muusika mängima ka meie peretubades ja sünnitustubades,” ütles seepeale dr Kuldsaar. “Ma ei tea, kas mujal on nii turvalist ja rahulikku sünnituskeskkonda välja pakkuda kui meil.”

Selliseid olukordi, kus naine haiglasse sünnitama lihtsalt ei jõua, tuleb Kuldsaare sõnul ette paari-kolme aasta jooksul ehk korra.

“Äkksünnitusi juhtub harva, kuna meie vahemaad on nii väikesed ja naised tänu internetifoorumitele ja meie oma perekoolile väga teadlikud,” nentis günekoloog.

Kuldsaare sõnul leidub neid naisi, kes on teadlikult valinud kodus sünnitamise, ka meie maakonnas. “Viimane [taoline sünnitus] oli minu teada kolm-neli aastat tagasi,” märkis Goar Kuldsaar.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas on kodusünnitusele õigusliku aluse loomist põhjendanud sellega, et kuigi kodusünnituste arv on Eestis olnud läbi aastate väike, peavad turvalised tingimused olema tagatud ka neile, kes otsustavad sünnitada väljaspool haiglat.

“Austame nende otsust, kes soovivad sünnitada kodus,” ütles sotsiaalminister.

Kodusünnitusabi osutamiseks peab ämmaemand taotlema iseseisvalt teenuse osutamiseks terviseametilt eraldi tegevusloa.

Paarikümne aasta andmed näitavad, et Eestis moodustavad kodusünnitused kõigist sünnitustest 0,3–0,5%.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 368 korda, sh täna 1)