Ei Saaremaa ühele omavalitsusele! (34)

Alljärgnev mõtteavaldus on ajendatud Merike Pitka “hõikest” Saaremaa volikoguesimeestele (“Miks te vaikite, volikogude esimehed?”, SH, 6.06). Usun, et Saaremaa omavalitsuste volikogudel ja nende juhtidel on oma seisukohad kohaliku elu arengu suhtes olemas. Kui palju ja millistel tasanditel need ühtivad, on iseasi. Soovivad ju kõik oma piirkonnale parimat – selleks nad valitud ongi.

Leisi vallavolikogu on korduvalt käsitlenud haldusreformi teemat, kuid pole seni leidnud tõsiseltvõetavaid argumente ühinemisteks ja liitumisteks. See ei tähenda seda, et neid edasi ei otsitaks.

Mugavaim lahendus riigi jaoks

Volikogu esimehena olin veel aasta tagasi seisukohal, et Leisi valla jaoks oleks haldusreformi toimumisel parim valik üks Saaremaa omavalitsus. Viimaste kuude jooksul olen oma seisukohta muutnud. Arvan, et see oleks lihtne valik, aga Leisi piirkonna inimeste jaoks mitte kõige parem variant. Samuti mitte parim võimalus Saaremaale. Usun, et tegemist on mugavaima lahendusega riigi jaoks, mille taotlusteks tunduvad olevat eelkõige ratsionaalsus ja lihtne asjaajamine omavalitsustega.

Arusaadavalt on riigil lihtsam ja odavam suhelda ühe Saaremaa omavalitsusega kui 16-ga. Kas see lahendus on aga parim ka tänasele ja tulevasele kohalikule elanikule ja seeläbi kogu tänasele maakonnale?

Olen veendunud, et Saare maakonnas on ümberkorraldused omavalitsuste haldamisel vajalikud – meie rahvaarv väheneb (jätkub inimeste vool mandrile ja välismaale) ning ei jätku raha, et lubada ebaefektiivset omavalitsuste haldamist või mittetasemel teenust. Mõistlik ei ole olukord, kus omavalitsuse raha sööb suures osas ära omavalitsust juhtiv administratsioon.

Rohkem veenvaid ja sisulisi põhjendusi ümberkorraldusteks ei ole. 9. märtsi Saarte Hääle artiklis “2 x 5 põhjust ühinemiseks” (SH, 9.03) on välja toodud argumendid ühise Saaremaa omavalitsuse moodustamiseks. Leian, et need ei ole piisavad ja ümberlükkamatud argumendid, et alustada Saaremaa ühe omavalitsuse moodustamist.

Haldusreformiga ei kaasne elanike ega ettevõtjate jaoks positiivseid muutusi, kui põhieesmärk on haldusala vormiline, mitte aga sisuline külg. Põhjalikult läbikaalutud tulevikueesmärkide kujundamine on ülioluline ja nende seadmiseks läheb aega. Samuti võtab aega edasiste sisuliste lahenduste otsimine ja leidmine. Meil ei ole vaja kuhugi tormata.

Saaremaal kampaania korras ühe omavalitsuse tekitamine ei ole vastutustundlik. Siinsete omavalitsuste elanikud ei tea praegu, mis nende elus sellega muutub. Mis läheb halvemaks, mis paremaks. Mina kahjuks ei näe Leisi valla elanike ja ettevõtjate seisukohalt ühe Saaremaa omavalitsuse loomiseks ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti. Küll aga on mul kartused, mida on kinnitanud nii Läti kui ka Gotlandi kogemused.

Lätis toimus radikaalne haldusreform 2008. aastal. Viimastel aastatel aga on väljaränne Lätist kahekordistunud. Seda just maapiirkondade ja väikelinnade arvelt. Läti omavalitsusreform oli sisuliselt piirireform, millega vähendati kõvasti omavalitsusüksuste arvu. Kooli-, politsei- ja sotsiaalhooldusreformid algasid alles hiljem.

Teise taseme omavalitsuste kaotamine ja nende asendamine viie suure makroplaneerimisringkonnaga tekitab samuti palju nurinat. Läti omavalitsusliidus leitakse koguni, et rajoonid või suured maakonnad tuleks taastada teise tasandi omavalitsustena.

Hiljuti külastasid Saare maakonna omavalitsuste esindajad Gotlandi saart, kus üks omavalitsus on toiminud juba aastakümneid. Delegatsiooni kuulus ka Leisi valla arendusspetsialist Andres Jalakas, kelle sõnul ei ole üks suur omavalitsus Gotlandil suutnud kaasa aidata saare pealinnast kaugemal asuvate piirkondade arengule. Enamik töökohti, samuti elanikke asuvad pealinnas Visbys. Maa tühjenemine linna arvelt jätkub ka seal – ühe omavalitsuse all, aastakümneid hiljem.

Mõlemad näited ei anna alust arvata, et sarnased protsessid Saaremaal ühe omavalitsuse moodustamise korral siin väheneksid või peatuksid. Julgen arvata, et omavalitsuste paljusus Saaremaal on meie maapiirkondade arengule kasuks tulnud ja märgata on hoopis seda, et asutakse elama linnalähedale maale ja ka piirkondadesse, kus on puhkeväärtuslikud alad ja väljakujunenud taristud. Paljud neist inimestest tulevad mandrilt Saare maakonda nautima rahulikku maaelu. Tihti on tegemist kaugtöötegijatega, kellele piisab rahateenimiseks korralikust internetiühendusest, või siis ettevõtlike inimestega, kes suudavad kohapeal endale ise töökoha luua. See on uus ja lootustandev trend maapiirkondade ja ka kogu maakonna jaoks.

Lugedes Saaremaa ettevõtjate toetust ühe omavalitsuse loomisele, ei osanud ma põhjendustest välja lugeda probleeme, mida ei saaks lahendada ilma radikaalse haldusreformita. Mul ei ole usku ka ühtse Saare omavalitsuse mõjukuse kasvu suhtlemisel riigiga, sest võib tekkida suur kiusatus hiidvalla esindajaid vajalikus suunas politiseerida. Nii määrab omavalitsuse mõjukuse suuruse asemel juhtkonna manipuleeritavus või mittemanipuleeritavus.

Täna arvan, et ka Leisi valla jaoks on tulevikus mõistlik arutada haldustemaatika sisulist poolt eelkõige lähinaabrite ja Kuressaarega. Vaimusilmas näen Põhja-Saaremaal tulevikus teistsuguseid ja suuremaid omavalitsuspiire.

Viis kuni seitse omavalitsust

Saare maakonna muutmine üheks suureks omavalitsuseks ei ole aga kogu maakonna arengu seisukohalt mõistlik ning selleks ei olda ka sisuliselt valmis. Kogu Saaremaa erinevate piirkondade huvisid arvestavad lahendused valdkonniti ju puuduvad, näiteks hariduse puhul. Kui Kuressaare linn leiab, et haridusministeeriumi väljapakutud maakonnakeskne põhikoolist eraldatud gümnaasium ei ole Saaremaal mõttekas lahendus, siis Leisi vald näeb selles idees Saaremaa hariduse jaoks uut arengutaset ja paremaid võimalusi kõigile saare noortele. Teisalt toetaks selline gümnaasium maakonna ühtlast arengut.

Minu arvates võiks Saare maakonnas tulevikus olla viis kuni seitse koostööd tegevat tugevat omavalitsust, mille teenused on standardiseeritud. Nii saab luua tingimused maakonna ühtlaseks arenguks ja ka Kuressaare jääks loogiliselt edasi pealinna staatusesse.

Mis puudutab tõmbekeskuste temaatikat, siis Leisi vallavolikogu on seisukohal: tõmbekeskuste teooria haldusmuudatuste alusteooriana Saare maakonda ei sobi. Seetõttu seisukohta Saaremaa tõmbekeskuste osas ka ei võetud.
Arvan, et saarlased ei pea tormama ainult selleks, et olla Eestis esimesed maakonnasuuruse omavalitsuse loojad. Mitte nii väga ammu said saar-lased riigivalitsejatelt kiita kui kiireimad kolhooside rajajad. Kas täna tundub see meile oluline saavutus?

Andrus Kandima
Leisi vallavolikogu esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 423 korda, sh täna 1)