Ühispöördumine maaelu arengukava eelnõu muutmiseks

Talupidajate, maal tegutsevate väike- ja keskettevõtjate, maakogukondade ja keskkonnaühenduste katusorganisatsioonid saatsid põllumajandusministrile ja valitsuse liikmetele laiapõhjalise ühispöördumise ettepanekutega valitsuskabinetis arutusel oleva maaelu arengukava eelnõu muutmiseks.

Üheksa katusorganisatsiooni, kes esindavad Eesti maaelanike valdava osa huvisid – Eestimaa talupidajate keskliit, Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon (EVEA), Eesti külaliikumine Kodukant, Eesti keskkonnaühenduste koda, Eesti LEADER Foorum, Eesti Noortalunikud, Eesti Maaturism, Eesti hoiu-laenuühistute liit ja mahepõllumajanduse koostöökogu – avaldavad sügavat muret seoses suurte põllumajandusettevõtete ja toidutöötlejate huvide ebaproportsionaalse eelistamisega maaelu arengukava 2014–2020 eelnõus ja teevad ettepanekuid muudatusteks, mis aitaksid tagada maaelu jätkusuutliku arengu.

Suured saavad liiga palju

Allakirjutanud leiavad, et maaelu arengukava ja selle vahendite jaotust saab ja tuleb vaadelda vaid koosmõjus ühise põllumajanduspoliitika otsetoetustega.

Niinimetatud esimesest sambast ehk paljukõneldud hektaripõhisest otsetoetusest läheb üle poole (53%) vaid ligikaudu 500 suuremale põllumajandusettevõttele.

Suurtel pindadel opereerivad tootjad saavad uuel perioodil otsetoetuste kasvuga märkimisväärse täiendava rahasüsti, mis peaks oskuslikul majandamisel tooma kaasa “uue hingamise” nende ettevõtete arengus.

Seevastu peretalud ja väiketootjad, mis on kogu Euroopas valdav toidutootmise mudel ja mida Euroopa maksumaksja tavaliselt silmas peab, rääkides maaelu toetamise vajadusest, saavad toetatava põllumaa väikese pinna tõttu ÜPP esimese samba oodatavast kasvust tuge vaid määral, mis ei võimalda muuta nende tootmist ei efektiivsemaks, innovaatilisemaks ega keskkonda säästvamaks.

Väikestes on potentsiaal

Kogu muu maaettevõtlus, mis pole otseselt seotud põllumaaga, ei saa aga esimesest sambast mitte mingit toetust. Ometi peitub suurim kasvupotentsiaal just väikestes ettevõtetes, kelle omandis on arvestatav osa Eesti põllumajandusmaast ning ühtlasi toormest paindliku ja mitmekesise toiduainetetööstuse tarvis.

Puudulik juurdepääs krediidile, investeeringutoetustele ja nõustamisele, millega väiketootjad iga päev kokku puutuvad, on turutõrke ilmingud, mille leevendamiseks on ellu kutsutud maaelu toetused ehk ÜPP II sammas.

Ühispöördumise teinud organisatsioonid leiavad, et maaelu toetused peavad tagama põllumajanduse ja maaelu jätkusuutliku arengu, milles on tasakaalus kõik kolm: konkurentsivõime, sotsiaalne ja keskkonnaaspekt.

Innovaatiline tootmine, tervislik kohalik toit, mitmekesine maaettevõtlus ja aktiivne külaelu, ühistegevus ja lühikesed turuahelad, hea keskkonnaseisund, bioloogiline mitmekesisus, loomade heaolu – just need peavad olema MAK-i prioriteedid.

Tähtsaim eesmärk peab olema tagada, et elu maal üldse säiliks, et inimestel oleksid töökohad, elamiskõlblik keskkond ning motiiv kodupaika jääda ja oma lapsed seal üles kasvatada. Praeguse maaelu arengukava eelnõu muutmata kujul vastuvõtmisel läheksid aga lisaks ÜPP I samba vahenditele ka maaelutoetused suures osas just nendele tootjatele, kes sellist tasakaalustatust ei taga ja nimetatud prioriteete endale eesmärgiks ei sea.

Suur osa näiliselt keskkonna kaitsmiseks mõeldud vahenditest läheks aga bürokraatliku, kuid sisult ebatõhusa “keskkonnasõbraliku majandamise” meetme rahastamiseks. Põllumajanduse edasise koondumise ja intensiivistamise tagajärjeks on kaduvad töökohad, vähemväärtuslik toit, suurenev keskkonnakoormus ja sotsiaal-ne katastroof maapiirkondades.

Lisaks kannatab Eesti toidujulgeolek ja tekib reaalne oht, et suur osa Eesti põllumajandusest läheb kolmandatest riikidest pärit investorite omandusse, kellel puudub igasugune side Eestiga ja sotsiaalne vastutus siin toimuva eest.

Väikese arvu põllumajanduslike suurettevõtete huvisid esindavad organisatsioonid on viimastel päevadel avaldanud peaministrile ja valitsuse liikmetele survet, muutmaks praegust maaelu arengukava eelnõu enne selle heakskiitmist veelgi enam suurtootjatele meelepäraseks.

Ühispöördumisele alla kirjutanud organisatsioonid avaldavad kahetsust, et peaministri valmidust kuulata ära maaelu arengukava seisukohalt ühe olulise huvigrupi ettepanekud, on viimased valgustanud avalikkusele kui valitsusjuhi tingimusteta toetust nende nõudmistele.

Loodame, et valitsus ja poliitikud laiemalt ei luba endaga selliselt manipuleerida ega rakendada end ühe väikese, kuigi majanduslikult tugeva eraettevõtete grupi huvide vankri ette.

Selliseid püüdlusi pole võimalik käsitleda millegi muuna kui Euroopa Liidu maksumaksjate raha väljapressimisena ilma ühiskonnale mingeid püsivaid väärtusi vastu pakkumata. Argumentatsioon, millega põhjendatakse suurtootjate eelistamist, ei kannata samuti enamasti kriitikat.

Suur laenukoormus

Hea näide on suurettevõtjate kõrge laenukoormus, mis kohati ületab jätkusuutlikkuse piiri ja mis justkui valideeriks valdava osa maaelu toetuste suunamise nendesse ettevõtetesse.

Tegelikult tõestab see vaid ilmekalt, et nendel tootjatel puudub mistahes turutõrge kapitali kaasamiseks investoritelt ja pankadelt ning avaliku sektori tagastamatut abi nad seega ei vaja, veelgi enam, see oleks vastuolus Euroopa Liidu toetuste kasutamise ergutava mõju ja lisanduvuse põhimõttega ning olukorras, kus igal võimalusel rõhutame teistele Euroopa riikidele säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse tähtsust, ei ole kohane suunata muu hulgas ka nendes riikides maksumaksjatelt kogutud raha meie kehvasti juhitud jätkusuutmatute suurettevõtete laenukoormuse vähendamiseks.

Mida arvavad pöördumisest Saare maakonna väiketootjad?

Kaarma valla Uustla talu perenaine, Eesti Maakari OÜ eestvedaja Liia Sooäär (fotol) avaldas lootust, et pöördumisest on väiketootjaile ka kasu. “Väiketootjad panevad ju kogu oma hinge maaelu arendamisse. Mulle meeldib lause, kus juhitakse tähelepanu maaelu säilimisele üldse. Kõik peab olema tasakaalus. Seda peavad mõistma ka kõrgemad riigiametnikud,” toonitas staažikas talunik, maakarja säilimise eest heaseisja.

Orissaare valla Olli-Välja talu peremees Aavo Aljas (alumisel fotol) ütles, et juhul kui tootmist toetatakse, tahavad ka suurettevõtjad sellest osa saada. “Kuhu piir tõmmata? Seda on arutatud ja kalkuleeritud, aga ühtsele seisukohale pole jõutud. Kindlasti on see keerukas teema. Toetada muidugi tuleb. Põhimõtteliselt lähenetakse pöördumises toetuste maksmisele õigesti. Kui võtta laiemalt, siis on kogu Eesti majandus käputäie rahameeste käes. Suured tahavad otsustada ka põllumajanduspoliitikas toetuste jagamist.

Üldpõhimõtted on ju Euroopas paika pandud, nagu ühtne pindalatoetus. Hektari kohta saavad kõik võrdselt. Mida rohkem hektareid, seda rohkem saad. Täiendavate toetuste maksmisel tekib diferentseerimise võimalus. Kindlasti oleks mõistlik, kui väiksemaid toetataks rohkem, aga jälle saab küsida, kust läheb see piir ja kas seda tehakse ausal teel. See tähendab, kas toetus läheb tootjatele või läheb see nn projektipõllumeestele, kes üritavad ainult toetusi kätte saada, aga sisuliselt viivad selle ikkagi maalt linna, kuna maaomanik elab tihtipeale linnas. Niisuguseid projektide kirjutajaid on väga palju ja seegi võib olla üks kurja juur. Igal juhul peab toetuse maksmisel arvestama, et see läheb tootjale. Kes toodab, peab ka midagi müüma. Sellega peab arvestama,” rõhutas Aavo Aljas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 174 korda, sh täna 1)