Reet Saulin eelistab lõpu ja algusega raamatuid

ALLIKSAARELE MÕELDES: Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Foto: Elina Kalm

“Raamat paneb sind mõtlema, treenib mälu, täiendab sõnavara ja lubab lugeda ilusat keelt,” ütleb Reet Saulin, pikki aastaid Ida-Saaremaal logopeedina töötanud naine, kes oli juba lapsena usin lugeja ning on pedagoogina õpetanud nii eesti, inglise kui ka vene keelt. Raamat on tema jaoks tähtis.

Reeda viimase aja lemmikute hulka kuuluvad elulood ja reisiraamatud. “Minu meelest on praegu kõik alasti kistud, ilmselt on see ajastu märk, kus lihtsalt enam muud ei ole, mis tähelepanu tõmbaks,” mõtiskleb hiljuti nii Putinist kui ka Saddam Husseinist lugenud ning just “Minu Vietnami” lõpetanud Reet.

Kogu “Minu…”-sari, eriti need raamatud, mis jutustavad paigust, kuhu Reet ise paljude tantsu-, laulu- ja taidluskavadega sattunud, on lugemist väärt. “Ma ei ütle nüüd, et olen hirmus palju käinud,” naerab ta, “aga raamatuis saab näha asju natuke teise kandi pealt.”

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 286 korda, sh täna 1)