Mida räägivad meile vanad kirjad?

Mida räägivad meile vanad kirjad

RARITEET: Üks saadetis ERM-i Postimuuseumi kogust, mida saab näitusel oma silmaga näha. Foto: reprp

Vanad kirjad (ümbrikud ja teised postisaadetised) räägivad meile mõndagi, kui me tunneme asja vastu huvi ja oskame neid vaadata.

Võtame näiteks ERM-i Postimuuseumi kogust pärit Kuressaarest saadetud ümbriku. Tavaliselt pöörame tähelepanu, milline on ümbriku materjal ja värv, kellele see on saadetud ja kes on saatja. Kui ümbrikul on margid, siis ka neile.

Harvem vaatame me postitemplit. Sellel ümbrikul olev postitempel muudab kirja huvitavaks. Tegemist on ajutise templiga. Eesti Vabariigi iseseisvudes valitses paljudes valdkondades kaos. Postkontoritel ei olnud templeid. Kohati võeti kasutusele tsaariaegsed templid (osalt kiirelt ümber tehtult), kohati aga ajutised templid.

Kiri proua L. Ritlichile

See mitte just parimas säilivuses templijäljend Kuresaar (ühe s-ga) kirjal on selle poolest tore, et siit saab välja lugeda kirja saatmise aja – 17.4.19. Kiri on saadetud Pärnusse (Pernau) proua L. Ritlichile.

Jättes kõrvale Tsaari-Vene ringitehtud templid, oli tol ajal vaid vähestes Eesti postkontorites templitel kasutusel ka kuupäev. Tavaline tempel on näiteks Tartu ilma postidaatumita. Selliste saadetiste saatmise aega saab vaid väga laialt arvata selle järgi, millal oli tempel kasutusel.

Millal täpselt ilma kuupäevata templiga kirju saadeti, ei ole võimalik tuvastada. Antud postitempel oli Hurt & Ojaste kataloogi alusel kasutusel aastatel 1918–1919. Tegemist ei ole iseenesest haruldase templi ega saadetisega, sellise templiga kirju on teada enam kui sada.

Markidest on kirja peal Eesti esimene mark – 5-kopikaline “Lillemuster” ja kaks 15-kopikalist lillemustri marki (Eesti teine mark). Esimesed margid olid ilma hammastuseta – neid tuli poognast lõigata või rebida, mis tõi kaasa väga paljude markide kahjustused.

Need margid on tavalised, kuid väärtuslikuks teeb nad see tembeldus. Väärtuslikud kirjad ise on mitu korda kallimad kui vaid selle templiga mark või kirjalõigend.

Sellelaadsete ajutiste templite kasutus kestis aastatel 1918–1920, seejärel suutis Eesti Postivalitsus varustada postkontorid standardsete templitega. Segaduste ajast on teada ka tindipliiatsiga käsikirjalisi märkeid saadetistel, millega marke kustutati. Filatelistidele ja postiajaloo kogujatele ongi just sellised segaduste perioodid huvitav aeg.

Marginäitus Kuressaares

Seda kirja nagu ka palju teisi Saaremaa postisaadetisi ja postkaarte saab näha kahel päeval rahvusvahelisel marginäitusel Kuressaare kultuurikeskuses.

Samas on välja pandud ka haruldasi Eesti postmarke ja postiajaloolisi materjale vaatamiseks nii kogujatele kui ka lihtsalt huvilistele. Laupäeval aga toimub samas nii Eesti kui ka välismaa markide ja postisaadetiste ost, müük ja vahetus.

12. juulil kell 11 avatakse Rahvusvahelise eesti filatelistide seltsi (REFS) Estonia, Saare kogujate seltsi ja Kuressaare linnavalitsuse koostöös seoses linna 450. aastapäevaga rahvusvaheline filateelianäitus. Tasuta näitus Kuressaare kultuurikeskuse saalis on 12. juulil külastamiseks avatud kella 18-ni ja laupäeval, 13. juulil kell 9–17.

Näitusel saab näha ERM-i Postimuuseumi kogudest haruldusi Kuressaare kirjadest, mereposti saadetisi, raudteeposti omi ning ka REFS Estonia juhatuse esimehe Peeter Sgirka kogu “80 aastat margikorjajate seltsi Estonia 1931–2011”. Ka Soomest tuleb näitusele suur kogu Saaremaa postiajaloost, kui mainida vaid mõnda.

Huvilistele on vaatamiseks väljas saarlase Viktor Nurja kaks postkaardikogu Kuressaare kohta. Neile, kes arvavad, et postmargid on vaid värvilised nelinurksed hammastatud paberitükid või uuemal ajal kleepsud, saavad näha ebatavalisi postmarke. Kokku on näitusele kirja pandud 22 kogu.

12. juunil on Kuressaares kasutusel ka eritempel “REFS Estonia XXII filateelianäitus”.

Romet Kreek
REFS Estonia juhatuse liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 523 korda, sh täna 1)