Muhu uisu vettelaskmine kujunes suursündmuseks (FOTOD) (3)

Muhu uisu vettelaskmine kujunes suursündmuseks

LAUPÄEVAL KUIVASTU SADAMAS: Uisu vettelaskmisele andsid väärt sündmusele pidulikkust juurde Ivo Linna ja Meelis Mereäär. Taamal paremal päevakangelane ise. Foto: Alar Truu

Laupäeva pärastlõunal lasti Kuivastu jahisadamas vette Koguva sadamas ajaloolise uisu järgi ehitatud viieteist meetri pikkune puulaev Moonland.

MTÜ Väinamere Uisk juhatuse esimees Mihkel Jürisson ütles, et alus läks vette üllatavalt libedalt kohe esimese korraga. Tegijad ise olid arvestanud kuni kahetunnise pingutusega. Merre jõudnud laevakere vett väga palju sisse ei võtnud. “Pumbad tegid peaaegu tühja tööd,” rõõmustas Jürisson.

Tema sõnul algas veeskamistseremoonia juba reede hilisõhtul kella 23 ajal. Jürissoni jaoks oli just laeva vedamine maad mööda Koguvast Kuivastusse kõige keerulisem probleem. Näiteks osutus laevakere tunduvalt raskemaks kui arvutused näitasid. Kiiresti tuli leida uus kraana, sest olemasoleva tõstejõud jäi nõrgaks. “Selles, et ta vee peale jääb, pole ma hetkegi kahelnud,” kinnitas Jürisson.

Uisu auks ilutuld

Päeval treilerile laaditud ning kaskede ja sinimustvalge lipuga ehitud uisukere alustas Muhu muuseumi parklast sõitu Gert Simso torupillihelide saatel. Koguva sadamas ehitatud uisku oli saatma tulnud umbes 60 inimest.
Peatused tehti Piiril, Liival ja Hellamaal. Igal pool, peatustes ja ka maantee ääres uudistasid laeva inimesed.

Jürissonini olid jõudnud kuuldused, et saatjate autokolonn olla veninud lausa kuue kilomeetri pikkuseks. Kas see ka tõele vastas, ei julgenud ta öelda. Vähemalt Liiva keskuses kadus autotulede viirg kurvi taha. Liival lasti uisu saabudes ilutulestikku ning uudistajad olid kaasa võtnud šampuse, millega täidetud pokaale kokku lüües üksteisele õnne sooviti. Kuivastu sadamas laaditi laevakere ümber treilerile. Kogu protsess kestis kella kaheni öösel.

Laupäevasel üritusel oli tuulise ja päikeselise ilmaga koos suur hulk inimesi. Uisu ehitamise eestvedaja Mihkel Jürisson tänas oma kõnes kõiki neid, kes ehitusele õla alla panid. Tema sõnul oli tegemist tõelise ühistööga.

Kiitva hinnangu andis ettevõtmisele Muhu vallavanem Raido Liitmäe. Muhus puhkust veetev Ivo Linna arvas, et uisu ehitamine on ilmselgelt suurim viimasel ajal Muhus tehtud asjadest. Muhu muuseumi direktori Meelis Mereääre pillihelide saatel laulsid kokkutulnud ühiselt mereteemalisi laule. Esinesid ka laulukoorid.

Laevale hing sisse

Oma õnnistuse andis mereveele, laevale ja selle meeskonnale apostliku õigeusu preester isa Andreas. Meresõidu ohutumaks muutmiseks kinkis ta laevale ikooni.

Vanade tavade austamiseks viis Tihuse talu peremees Martin Kivisoo läbi mitmed rituaalid. Ahtriluugist puistati sisse viljateri ja laevale valati õlut. Mastikanna alla pandi hõberaha ja kajutis peab tulevikus alati vakk soola olema.

Jürisson rääkis, et laevale pandi sisse hing. Nimelt hoitakse laeva emapuu langetamise ajal kogutud kooretükid alles kuni laeva vettelaskmiseni. Laupäeval pandi need põlema ning panniga laeva viidud suitsust tekkiski laevale hing, mida mõned ka kotermanniks kutsuvad.

Laeva ristiemaks sai Kristiina Maria Huum. Šampusepudeli asemel löödi puruks aga pudel viina – Jürissoni teada on Moe viin ainuke, mis Eestis toodetud.

Kokkutulnutele pakuti koduõlut, Muhu leiba ja suitsukala. Hinnanguliselt osales tseremoonial 400–500 inimest.

Vette lastud laev ehitatakse alles nüüd lõplikult valmis. Ennekõike peab torm järele jääma, siis tehakse esimene proovisõit. See toimub veel ajutise masti ja ballastiga. Kui veeteede ameti spetsialistid on laeva üle vaadanud, loodab meeskond osa võtta Kuressaare merepäevadest.

Pikemat reportaaži uisu veeskamisest saab lugeda laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 306 korda, sh täna 1)