Segakoor HUIK! pani iidsed pühakojad helisema

KORDUMATU ELAMUS: Segakoori HUIK! tipptasemel muusika rõõmustas südant ja õilistas kuulajaid.  Foto: Erakogu

Inimestel on kirikutest erinevad arvamused: ühed peavad neid eesti maausu hävitajate võimukodadeks, teised aga maarahvale kirjaoskuse vahendajateks, kolmandad ainulaadse akustikaga kontserdipaikadeks…

Olgu igal arvajal pealegi oma nägemus kirikutest. Kindel on, et mitmeid sajandeid seisnud ehitised väärivad tähelepanu, hoidmist ja austust.

On ju pühamud ehitatud meie esiisade raske tööga ja meie oma paesest pinnasest võetud kivist, milles on talletunud miljonite aastate tagune siinsete alade elurkond ja sajandite jooksul kogutud energiad.

Tähelepanu pühakodade halvale olukorrale

Juba 35 aastat tagasi pühendas grupp mõtteerksaid inimesi noore dirigendi Tõnu Kaljuste eestvedamisel oma loomingulised ideed pühakodade hävingust päästmisele ja korraldas kontsertreisi, juhtimaks tähelepanu iidsete kodade halvale olukorrale. Neid süüdistati selle eest lausa dissidentluses.

Lastekoori Ellerhein vilistlaste kammerkoori toonaste kontsertide ajal olid kirikud pilgeni rahvast täis. Oli ju kirikuskäimine nõukogude korra ajal tabu ja kirikukontserdist osasaamine tundus, vaatamata kirikisandate poolt pea kaheksa sajandit tagasi pealesunnitud ristiusule, vabadustuule puhanguna.

Kontsertide nimiteoseks sai uudse helikeelega tuntust kogunud Veljo Tormise spetsiaalselt nende esinemiste tarbeks kirjutatud heliteos, mille tekstiks oli Fernando Pessoa luuletus “Tornikell minu külas” (tõlkinud Ain Kaalep, kohandanud Juhan Viiding).

Sel suvel taaselustas toonased kontserdid segakoor Huik!, mille asutaja ja peadirigent on suvemuhulane Kaspar Mänd. 8.–10. augustini toimusid kontserdid Noarootsi, Hanila, Pöide ja Muhu kirikus.

Pühapäevast kontserti Muhu Katariina kirikus ei seganud ka kõuekärgatused paksude paemüüride taga ja kuulajad võisid nautida kaunite helide voogamist iidsete võlvide all.

Eesti muusika- ja teatriakadeemias dotsent Hirvo Surva käe all dirigeerimist õppinud ja Pariisi konservatooriumis magistrikraadi omandanud Kaspar Mänd on oma 2009. aastal peamiselt Vanalinna hariduskolleegiumi vilistlastest asutatud kooriga teinud lühikese ajaga ära tunnustust vääriva töö.

Koor on kindlasti uus tõusev täht eesti koorimuusika taevas. Sellest annavad tunnistust ka esimesed preemiad: 2012. aastal toimunud XII Eesti kammerkooride festivalil võideti grand prix, esikoht A-kategoorias ning kooriühingu ja Klassikaraadio eripreemia.

Lisaks Veljo Tormise huvitavale teosele esitati kontserdil Cyrillus Kreegi (1889–1962) ja Pärt Uusbergi (1986) seatud vaimulikke rahvaviise ning Mart Saare “Karjase kaebus”.

Kõigile helitöödele andsid noorte kooriliikmete kaunid, ühtseks tervikuks sulanduvad hääled erilise võlu.

Kreegi laulude seaded on vägagi kaasaegsed

C. Kreegi möödunud sajandi algusaastatel loodud lihtsate laulude seaded tundusid oma keeruka helikeelega vägagi kaasaegsetena.

Kõrv ei tabanud muusikalisi eksimusi hästi edastavas ruumis ühtki heli, mis oleks liialt esile tulnud, või tühje pause meloodias. Erilist imetlust äratas ülipikkade nootide kandvus ja ühtlus – neis ei olnud kuulda ühtki hingamispausi.

Kõrged noodid sädelesid oma puhta kõlaga kui kristallid ja solistid sulandusid kooriga ühtsesse ansamblisse.

Laulude vahel kõlanud torukella helid (torukellal Kaspar Ernesaks) kaikusid kui kirikukella kumin ja sidusid kava ühtseks tervikuks.

Ainsa puudusena võis täheldada vaid seda, et Veljo Tormise kooriteose tekst kadus muusikasse.

Oleks tulnud ehk kasutada mikrofoni, aga sellega oleks vist kaduma läinud a capella laulu võlu ja autentsus.

Selline tipptasemel muusika rõõmustab südant ja õilistab inimesi. Kahju, et kuulajaid oli palju vähem kui 35 aastat tagasi toimunud kontsertidel. Eks selles olid süüdi nii vabadusetuultega saartele jõudnud rohked muusikaüritused, koori ja dirigendi vähene tuntus kui ka peaaegu olematu reklaam.

Kontserdil käinud muusikahuvilised said kordumatu elamuse osaliseks ja soovivad segakoorile Huik! huvitavaid loomingulisi leide ja edukaid esinemisi.

Tuuli Pärtel

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 494 korda, sh täna 1)