Orissaare vald tegi võimekate tabelis aastaga suurima tõusu (17)

Sirvides värskeid kohalike omavalitsuste võimekuse uuringu tulemusi, võib tõdeda, et suurima tõusu on Saare maakonnas aastaga teinud Orissaare vald.

Kui 2011. aasta andmete põhjal platseerus Orissaare nn võimekuse edetabelis 95. kohal, siis aastaga roniti 41 koha võrra kõrgemale – 54-ndaks. Orissaare vallavanema Aarne Põlluääre hinnangul on sellise tõusu toonud tark majandamine. “Võib öelda, et Orissaare vald on haldussuutlik vald ja teinudtarku juhtimis- ja finantseerimisotsuseid,” tõdes Põlluäär.

Vallavanema sõnutsi on nad oma ressursse planeerinud õigesti ning nende süsteem töötab kohalikku olustikku arvestades ja elanike huvides. “Oleme selle tulemuse üle uhked, kuigi tõsi on, et avaldatu tuleb ka mõningase üllatusena,” lisas Põlluäär.

Aastate 2009–2012 arvestuses kuulub Orissaarele 96. koht, kuid vallavanema kinnitusel võivad nad sellegagi väga rahule jääda. “Kui arvestame, et eelnevate aastate laenukoormus on olnud kõrge ja tänaseks on see langenud alla 40%, siis on see suur asi, mis tõesti me võimekust näitab.”

Kõrgeimal kohal tabelis on Saare maakonnast jätkuvalt Kuressaare linn. Kui 2011. aastal kuulus talle 10. koht, siis mulluste andmete tabel näitab Saaremaa “pealinna” 12. kohta. Aastate 2009–2012 arvestuses kuulub Kuressaarele siiski endiselt tubli 10. koht.

Muhu oskas tulemust ette oodata

Suurima languse tegi aastaga läbi Muhu vald. Kui 2011. aasta tabel näitas valla kohaks järjestuses 86, siis läinud aasta tabelis on Muhu 116. kohal. Tabelis langeti seega 30 koha võrra. Muhu vallavanem Raido Liitmäe tõdes, et tegelikult on võimekuse tabelid üles ehitatud pigem perioodide võrdlusele ning eilegi avaldatud tabelites on võrreldud perioode 2009–2012 ja 2005–2008.

Tõsi, selles võrdluses on Muhu koht väga hea: kui 2005–2008 oli Muhu 115., siis perioodil 2009–2012 ollakse 89. kohal. “Kui tõesti võtta 2011. ja 2012. aasta võrdlust, siis teadsime juba 2012. aastast kokkuvõtteid tehes, et aasta oli eelnevatest kehvem, sest võitluses Muhu sotsiaalkeskuse ehituse eest olid ka meie investeeringud suhteliselt tagasihoidlikud ning majandustulemused kehvemad,” möönis Liitmäe.

Vallavanema hinnangul tekitab edetabelite ja uuringute sisu alati küsimusi nende väljapakutud pildi õigsuses, aga ometi neid jälgitakse ja uuritakse. “Näiteks meie puhul on meie kehvemad tulemused eelkõige rahvastiku ja maa valdkonnas,” tähendas vallavanem. Ta lisas, et Muhus on kõrge ülalpeetavate määr ning madal rahvastiku taastootmispotentsiaal. Ka on seal Liitmäe sõnul väga kehvad tulemused kohalikel valimistel osalemise ja kandideerimise arvestuses.

Head näitajad on Muhu vallal aga kohaliku majanduse, elanike palga- ja pensionitulude (elaniku kohta) ning hea omafinantseerimise võimekuse valdkonnas.

“Samuti on rõõmustav, et just praegusel aktiivsel investeerimisperioodil on meil Eesti lõikes perioodil 2009–2012 kõrgemad kohad just omavalitsuse finantsolukorra (41. koht) ja elanike heaolu (42. koht) arvestuses.”

Torgu figureerib viimases kümnes

Pea sama suure languse kui Muhu on aasta lõikes läbi teinud ka Laimjala vald, mis langes aastaga võimekate seas 27 kohta. 2011. aastal oli Laimjala koht tabelis 170., 2012. aastal aga 197. Mitme aasta arvestuses on Laimjalale antud 180. koht.

Kui vaadata tabelit üle-eestilises arvestuses tagantpoolt, siis on viimases kümnes ka Saare maakonna nn ankrumees Torgu vald. Tema koht oli 2011. aastal tabelis 210., 2012. aasta andmete järgi on Torgu langenud 11 kohta ja platseerunud kohale 221. Tabelis on 226 kohalikku omavalitsust. Aastate 2009–2012 arvestuses kuulub Torgule siiski natukene parem koht – 218.

Kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi analüüs reastas Eesti omavalitsused erinevate komponentide järgi. Arvesse võeti nii kohalikku majandust, elanikkonna heaolu, kohaliku omavalitsuse organisatsiooni kui ka finantsolukorda ja teenuseid.

Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia avaldas kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi andmed viiendat korda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 295 korda, sh täna 1)