Mida tooks piirangute kaotamine kaasa meie apteegiturul? (1)

Mida tooks piirangute kaotamine kaasa meie apteegiturulRiigikohus tunnistas esmaspäeval põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks apteekide asutamise piirangud, mis kehtisid ligi kaheksa aastat. Mida muudaks piirangute kaotamine Saare maakonna apteegiturul?

Albina Tuuling
Niidu apteegi juhataja:

Ma ei oskagi öelda, kas see piirangute kaotamine Saaremaal midagi muudaks – kas turule tuleks rohkem apteeke. Muidugi, meil ei ole veel Südameapteeki, meil ei ole Euroapteeki, mis Maximaga kaasneb. Kuidas nende turuga on, kas nad nüüd teevad need apteegid siia või mitte, ma ei tea.
Tamro Eesti sulges oma tervisepoed Saaremaal (kauplus Tervise Asjatundja Kihelkonna mnt Säästumarketi hoones – toim), arvates, et piirangud ei kao. Praegu ei ole Saaremaal ühtki tervisepoodi. Kui piiranguid poleks olnud, oleks need tervisepoed apteekideks tehtud – selle eesmärgiga need poed ju avati.

Meil Kuressaares on ju tegelikult palju apteeke, ega neid rohkem vaja oleks, aga kui piirangud kaovad, sellest ei hoolita. Igal pool on erinevad soodustused – ehk püütaks nendega kliente võita.
Maale oleks apteeke küll tarvis, aga sinna ei tee neid keegi. Pole ju piisavalt ostjaid. Arvan, et enam pole ka tööjõudu, vähemalt Saaremaal mitte. Ja kui tuge ei ole, ei ela apteek maal ära. Kui mõni vald näiteks toetaks, siis ehk küll. Valjalas pandi apteek kinni, kuigi ruumid ja kõik vajalik on valla poolt olemas.
Vaatamata sellele, et maal on apteeke vähe, ma internetist ravimite ostmist siiski ei poolda.
Tiina Kadak
Tamro Eesti OÜ tegevjuht ja sortimendi juht:

Kuna litsentsi apteegi asutamiseks ei olnud võimalik saada, siis tegutsesime Kuressaares tervisepoena Tervise Asjatundja. Müüsime neid kaupu, mida võis litsentsita müüa. Muidugi tuli väga sageli ette, et meie tervisepoodi peeti päris apteegiks ja sooviti ravimeid osta. Tervise Asjatundja pidime sulgema, sest ilma ravimiteta ja ainult osalise sortimendiga ei olnud kauplemine eriti kasulik.
Tamro grupi sidusettevõte on Koduapteek OÜ, mis opereerib turul BENU kaubamärgi all. Kahjuks Saaremaal meil ühtegi BENU apteeki pole. Loodame seaduse muutmise järel ka Saaremaal BENU apteegi avada.

Riigikohtu esmaspäevane otsus ütles ainult seda, et ravimiseadus on põhiseadusega vastuolus ja anti aega pool aastat. Praegu peaks riigikogu tööle hakkama ja välja töötama ravimiseaduse muudatused. Küllap arvestatakse seal ka kõiki riske, mis nende muudatustega võivad kaasas käia. Seega näen, et enne poolt aastat ei hakka midagi juhtuma.
Aga juhul kui samas asukohas – samas kompleksis – ruumid saame ja neid rentida suudame, avame endise tervisepoe asemel juba apteegi.
Praegu on meil Saaremaal üheksa väga head koostööpartnerit, kes tegutsevad Apteek 1 nime all.
Aare Martinson
Valjala vallavanem:

Valjala apteek on juba mitu aastat suletud. Kuna suurt rõhku pannakse e-apteekidele, on selles valguses raske meie apteegi taasavamist loota. Meie huvi muidugi oleks, et meil oleks apteek.
2011. aastal avati meil Valjalas ju perearstikeskus, kus on apteegiruum olemas.
Hiljuti sattus mu kõrva idee, et riik võiks maapiirkonna apteeke mingi osaga toetada, lisaks omavalitsustele, kes niikuinii apteegiruume korrastavad ja nullrendiga kasutada annavad. Selle peale ei osatud sotsiaalministeeriumist aga küll midagi öelda, kas selline asi lähitulevikus võimalik oleks.
Teine oluline küsimus on, kust võtta apteekriks pädev inimene. Puudub ju nii-öelda kriitiline mass kliente, kes ta ära toidaks. Kui oleks riigi tugi ja omavalitsus niikuinii ruumiga toetaks, siis hulga peale saaks ehk selle apteegi tegutsema. Praegu väga optimistlik olla ei saa, aga eks aeg näita.
Ingrid Holm
kiirabitöötaja Orissaarest:

Kas piirangute kaotamine apteeke juurde tooks, seda ma prognoosida ei oska. Kui meie piirkonna rahvas apteegist kohe rohud kätte saaks, siis Laimjala, Pöide ja Muhu rahva teenindaksid need kaks – Orissaare ja Muhu-Liiva apteek – ära. Pöidel ja Kõrkveres pole apteeki enne olnud ja eks sealsed inimesed ole selle olukorraga harjunud.
Probleem on aga selles, et haruharva on apteegis rohud olemas, et ainult tule ja osta välja.
Võiks ju olla paar-kolm originaali – apteekrid ju teavad, kui palju arstid neid välja kirjutavad. Paraku kardetakse nii hirmsasti kahjusaamist, kõik peab käima ainult tulu peal. Seda, kuidas Laimjala inimene siis, kui tellitud rohi kohale jõuab, Orissaarde apteeki saab, ei küsi keegi.

Võib-olla tuleks piirangute kaotamisega ka maale mõni apteek juurde – ehk avaks apteegi mõni apteekriharidusega inimene, kes mujal töökohta ei saa. Küsimus on aga selles, kuidas see apteeker end ära elataks.
Linnas apteeke muidugi jätkub, aga arvestades meie pikki vahemaid, bussiliiklust ja seda, et väga paljud inimesed töötavad eraettevõtetes, pole see linna saamine sugugi kerge.
Kes riskib apteegis käimise tõttu oma töökoha kaotamisega?
Ka vanainimestel on linnas ravimite järel käia raske. Kuna oma töökoha tõttu on mul nädala sees vabu päevi, saan mina seda õnneks teha ja naabrinaistki aidata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 381 korda, sh täna 1)