Aivar Lember külvab tatart mesilaste kaitseks (2)

Aivar Lember külvab tatart mesilaste kaitseks

MESILASTE KAITSEKS: Pähkla talunik Aivar Lember hakkab mesilaste kaitsmiseks pestitsiidide eest kasvatama tatart ja keerispead. Foto: Egon Ligi

Pähkla küla viljakasvataja Aivar Lember hakkab esimesena Saaremaal kasvatama tatart selleks, et hoida mesilasi eemal kahjulike taimekaitsevahenditega pritsitud rapsipõldudest.

Sel kevadel tatra külvamisega järgib Aivar Lember möödunud aastal Maalehes kajastamist leidnud algatust. Nimelt külvas Tartumaa põllumees Madis Ajaots tarude lähedale heade meetaimedena tuntud keerispead ja tatart.
“Püüan teha põllu nii, et mesi oleks mummudel nii-öelda kodu juures, ja siis ei ole mesilastel vaja eemal asuvatele rapsipõldudele lennata,” selgitas Ajaots Maalehes. Kuna keerispea ja tatar ei nõua nii palju taimekaitset kui raps, on nad mesilaste jaoks ohutud.

Aivar Lember võttis nõuks meetaime maha panna pärast seda, kui tema vend, kes elab üle põllu 500 meetri kaugusel, hakkas mesilasi pidama. Praegu on vennal küll vaid neli mesitaru, kuid mesila laieneb. “Öeldakse, et taru kohta peaks olema hektar tatart, esialgu prooviks 2–3 hektariga,” arvas Lember. Küsimusele, mida ta tatrasaagiga peale hakkab, vastas Lember: “Kõigepealt prooviks ühe aasta kasvatada, kui läheb õnneks, siis aitab endal süüa ja annad sõbrale ka.” Ta lisas, et tahab proovida ka keerispead, mille põld on taime taevasiniste õite tõttu üsna tavatu väljanägemisega.

Madis Ajaots ütles, et uurimist vajaks keerispea ja tatra külviaeg – nende õitsemine oleks vaja rapsi õitsemisega ajastada, et mesilinnud valiksid rapsi asemel teised meetaimed.

Maaülikooli taimekaitse osakonna juhataja professor Marika Mänd arvas Maalehes, et keerispea- ja tatrapõllud mesitarude läheduses on hea mõte, kuid mingil määral jäävad mesilased ikkagi ka rapsi peal käima. Nimelt saavad mesilinnud rapsiõitest vastsete jaoks vajalikke aminohappeid. Sellegipoolest aitab meetaimepõldude rajamine mesilate lähedusse mesilaste hukkumist vähendada, kuna lahjendab tarusse toodud mürgi kogust, selgitas professor.

Valjala valla viljakasvataja Kaido Kirst ütles, et tema praegu uusi meetaimi katsetama ei hakka, vaid kasvatab mesikat, mis on samuti mesilaste jaoks väga hea taim. Kirst oma sõnul ei usu, et ükski põllumees läheks sihilikult mesilasi pritsima, kõik jätavad selle toimingu viimasele minutile, vaat et öö hakuks. “Inimesed on küll meedia poolt taimetõrjega seoses põllumeeste vastu üles köetud, aga käies Tallinna linnas ringi ja veel suits ka suus, saab suurema kaifi kui mürgipritsi juures,” lausus Kirst.

Küll mitte mesilaste tarvis, vaid mitmesuguste tatratoodete valmistamiseks kasvatab tatart Koplimäe mahetalu Pöide vallas. 20 aastat tagasi katsetas tatrakasvatust Valjala viljakasvataja Jaan Sink, kes pidas samuti plaani töödeldud tatraga jaeturule tulla. Paraku oli suvi kehvakene ja tera jäi imepeeneks. “Siis ma uurisin asja ja jõudsin järeldusele, et Saaremaa kehvadel muldadel ja siinse kliimaga on eduks vähe võimalusi, ja lõin käega,” ütles Sink.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 391 korda, sh täna 1)