Elatisvõlgnikud hakaku riigi heaks tööle (3)

Võtsime (OÜ Viktooria Liit – toim) elatisraha võlglased ette eelmisel aastal. Praegu esitavad lapsi kasvatavad emad isadelt võlgade väljanõudmiseks kuus kolm-neli tellimust.

Neil puhkudel pole asi selles, et isadel pole midagi maksta, vaid selles, et nad ei taha oma lapsi toetada. Need niinimetatud isad elavad hästi – käivad kallilt riides, sõidavad autoga, mis on kirjutatud kellegi teise nimele. Tegemist on süüdimatute meestega, kes ei saa aru, et lapsed on nende oma veri, neid tuleb aidata ja toetada. Neil isadel on ükskõik, et lapsed on näljas, emad kasvatavad üksi kahte-kolme last, peavad maksma kodukulud ja ostma toidu lauale. See kõik on kallis.

Paljud arvavad, et ajame asju vägivalla abil – see on jama jutt. Vägivald ei vii kuhugi. Tuleb leida kompromiss ja seni on meil see õnnestunud. Meie räägime mehega normaalselt, vajadusel leiame talle töö. Oleme neile isadele pakkunud tööd Soomes, ehitusel ja koristusfirmas. Kokkulepe on selline, et võtame neil palgast teatud protsendi maha ja kanname naise arvele. Kõik rahaülekanded on fikseeritud ja olukord meie kontrolli all. Ja ka need mehed ise on õnnelikud, et oleme neid aidanud.

Neil meestel, kes on võlgu jäänud, kuna nende firma on pankrotti läinud, aitame firma uuesti jalule saada. Firma jätkab aga tegevust meie kontrolli all ja mees hakkab oma lapsele raha maksma. Suurema võlasumma korral koostame talle maksegraafiku ja makse peab toimuma iga nädal.

See elatisrahavõlgnike probleem on riigi lahendada. On räägitud sellest, et sellistelt isadelt tuleks juhiluba ära võtta. See oleks mööda lüke: kui võtta inimeselt töövahend, ei saa ta ju tööd teha ega lapsele raha maksta.

Riik peaks ise emadele kinni maksma selle raha, mis mees võlgu on, ja nõudma siis mehelt raha välja või ta tööle panema. Kolm-neli tundi päevas ühiskondlikult kasulikku tööd – olgu kuu-kaks-kolm.

Muidugi, vahel kasvatab ka mees üksi lapsi. Ja vahel on ka naine süüdi selles, et pere lahku läheb, ent kogu süü lükatakse hiljem mehe kaela.

Kui meie elatisraha teemaga tegelema hakkame, uurime enne hoolega tausta, ka meie poole pöördunud naise oma – kes ta on ja miks mees oma pere juurest ära läks. Kui naise enda taust on räpane, peab ta oma probleemid ise lahendama.

Lembitu Kitt
elatisraha väljanõudja


Kristiina lugu

Kristiina (nimi on muudetud) on alla 30-aastane naine, kes kasvatab üksi algklassis õppivat last.

“Elukaaslane – lapse isa – läks mu juurest teise naise juurde siis, kui meie laps oli kaheaastane,” rääkis ta. “Lapse elatisraha maksis ta vaid mõne kuu. Ütles lihtsalt, et tal pole raha. Tegelikult ei ela ta sugugi vaeselt, töötab välismaal, käib reisimas ja sõidab ringi korraliku autoga.”

Kohtu kaudu alimentide väljanõudmine Kristiina sõnul tulemust andnud ei ole. “Katsu teda püüda, kui ta on enamasti Eestist ära ja vahetab sageli töökohti,” tähendas Kristiina.

Naise sõnul tuleb ta rahaliselt kuidagiviisi toime. “Mul on töökoht, korteri kommunaalkulud saan makstud, esmavajaliku lapsele ostetud, aga midagi me endale lubada küll ei saa,” tõdes ta.

“Et riik ise isa asemel lapsele elatisraha maksma hakkaks, sellest võiks küll abi olla, aga millal see ükskord teoks saab?”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 519 korda, sh täna 1)