Keskkonnaamet ja ülikoolide keskus seavad koostöösihte (1)

LOODUSE HEAKS: Keskkonnaameti biosfääri kaitseala nõunik Arvo Kullapere ja ülikoolide keskuse tegevjuht Maie Meius teevad suveplaane, et korraldada lastelaagreid ja kutsuda huvilisi suveülikooli. Foto: Sander Ilvest

LOODUSE HEAKS: Keskkonnaameti biosfääri kaitseala nõunik Arvo Kullapere ja ülikoolide keskuse tegevjuht Maie Meius teevad suveplaane, et korraldada lastelaagreid ja kutsuda huvilisi suveülikooli. Foto: Sander Ilvest

Eelmisel reedel viiendat sünnipäeva tähistanud keskkonnaamet seab uusi sihte keskkonnaalase temaatika tutvustamiseks nii õpilastele kui ka täiskasvanutele.

Koostöös Ülikoolide Keskusega Saaremaal kavatsetakse korraldada täiskasvanutele loodushariduslikke ettevõtmisi, sealhulgas suveülikool, kuhu kutsutakse esinema tuntud loodusteadlased.

Biosfääri programmiala nõunik Arvo Kullapere, kes kuulub ka keskkonnaameti üheksaliikmelisse juhtkonda, märkis, et ülikoolide keskuse tegevjuhil Maie Meiusel on loodushuviliste laste juhendamisel pikaajalised kogemused. Esimest korda juhendas Meius õpilasi juba 1995. aastal, laagreid hakati korraldama 2002. aastast.

Sajad külalised

Täiskasvanute suveülikooli oodatakse loodusesõpru, kes tahavad maakonna loodusharuldusi süvenenumalt tundma õppida.

Rääkides keskkonnaalastest ettevõtmistest laiemalt, ütles Arvo Kullapere, et järgmisel aastal külastab Saare maakonda 250 keskkonnaspetsialisti ja ametnikku Euroopast ning mujalt.

“Võrgustikus on 289 biosfääri kaitseala 52 riigist. Saaremaa kuulub nende hulka. Külalised tutvuvad meie saarestikuga. Kahepäevase seminari üks osa toimub Saaremaal ja teine Hiiumaal,” andis Kullapere teada.

Faunast ja floorast kõneledes tõi Kullapere välja viimased andmed, mille kohaselt on Eesti mereinstituut ainuüksi Läänemeres üle lugenud 6065 liiki. Staažika loodusemehe sõnul on mõnedki liigid nii meres kui ka maismaal probleemseteks muutunud.

“Karuputk on levinud nii saartel kui mandril, mereelukate seas pole ümarmudil enam haruldus ja šaakalite osas pole suudetud veel seisukohta võtta, kas seda looma on Eestimaal ka varem esinenud,” tõi Arvo Kullapere mõned näited.

Eriti tähtsaks peab Kullapere planeeringute ja arengukavade valdkonda. “Planeeringute ja arengukavade koostamine nõuab arendajatelt süvenemist ja koostööd nii omavalitsustegelaste kui ka majandusspetsialistidega. Ajaga tuleb kaasas käia. Arengukavade koostamisel peame arvestama ümbritseva keskkonnaga,” rõhutas Kullapere.

Oluline on koostöö

Toonitades koostöö osatähtsust, ütles Arvo Kullapere, et suvel korraldab keskkonnaamet koos koostööpartneritega kahepäevase seminari, kus asjahuvilised saavad tutvuda rohemajandusega.

“Räägime ka seda, kuidas poollooduslikke kooslusi hooldada. Saarlaste jaoks on see väga tähtis. Kuna tänavune aasta on keskkonnavaldkonnas kuulutatud rahvusvaheliseks Soome lahe aastaks ehk laias laastus mereaastaks, siis püüame ka oma ettevõtmistes meretemaatikale suuremat tähelepanu pöörata,” rääkis Kullapere.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 411 korda, sh täna 1)