Püha kirik sai toetust uue tornikiivri jaoks (5)

SÄILITADA ON VÄHE: Püha Jakobi koguduse hooldusõpetaja Anti Toplaane sõnul on Püha kiriku tornikiivri restaureerimise rahastamisotsus hea uudis. Foto: Sander Ilvest

SÄILITADA ON VÄHE: Püha Jakobi koguduse hooldusõpetaja Anti Toplaane sõnul on Püha kiriku tornikiivri restaureerimise rahastamisotsus hea uudis. Foto: Sander Ilvest

Muinsuskaitseamet toetab Pihtla vallas asuva Püha Jakobi kiriku kellatorni restaureerimist saja tuhande euroga.

100 000 eurot on programmi “Pühakodade säilitamine ja areng” tänavuses eelarves suurim ühele pühakojale määratud toetus.

EELK Püha Jakobi koguduse hooldajaõpetaja Anti Toplaan pidas teadet nii suure summa eraldamise kohta heaks uudiseks. “Läinud aastal anti nii palju raha, et tornikuppel maha tõsta, kuna see oli varisemisohtlik,” rääkis Toplaan. “Kuigi käesolevaks aastaks sai taotlused esitatud, et tornikiiver üles ehitada, polnud otsuse tegemiseni kindlat aimdust, kas raha antakse või mitte. Lootus oli, et äkki antakse vähemalt mingi osa, et saaks töödega alustada, sest muidu jääks kirik tornita.”

Toplaane sõnul rõhutab rahastamisotsus seda, et Püha kirik on avariiline objekt, kus alustatud tööd tuleb lõpule viia.

Püha kirik jäi kellatornita mullu oktoobris, kui majasikkude kahjustatud tornikiiver alla tõsteti.

“Vana tornikiivri sõid putukad ära,” tõdes kunstiajaloolane, OÜ Rändmeister juht Juhan Kilumets. “Alusraamistikust on veel üht-teist säilinud, aga väga vähe.” Anti Toplaan lisas, et vaid 10–20% puidust kannatas säilitada, ja see on ladustatud kiriku hoovis.

Praegu kaitseb torni varikatus. “Paljud inimesed ei ole tähelegi pannud, et tornikiivrit pole,” nentis Toplaan.

Küsimusele, millal tornikiivri taastamine pihta hakkab ja millal töödega ühele poole jõutakse, vastas Kilumets: “Tegemist on 2014. aasta rahaga ja nii palju on ka aega – selle aasta jooksul oleks mõistlik asi korda saada. Kiiret ei ole, sest tähtis on see, et asi oleks võimalikult hästi tehtud.”

Tornikiiver saab ka uue plekk-katte. Lisaks 100 000 eurole on Püha kirikule ette nähtud 1384 eurot uue piksekaitse paigaldamiseks.

“Muinsuskaitseametil on Püha kogudusega head suhted – oleme oma kiriku kordategemiseks ka ise panustanud,” rääkis Toplaan. “Viimasel paaril aastal on intensiivsem remont siiski seisma jäänud – see torniteema on kõik muud vajadused varjutanud.”

Pühakodade programmi tänavune eelarve oli kokku 722 800 eurot. Suuruselt järgmine toetussumma Püha kirikule antud 100 000 euro järel oli 76 000 eurot, mis on mõeldud Tartu Jumalaema Uinumise (Uspenski) kiriku kellatorni restaureerimiseks. Mullune suurim toetussumma oli Hiiumaa Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kiriku kellatorni restaureerimiseks antud 142 179 eurot.

Remont käib ka Kuressaare Laurentiuse kirikus, kust kogudus eelmisel reedel remondi ajaks Kauba tänaval asuvasse kogudusemajja kolis. “Kiriku pikihoone peaks meile tagastatama 8. juuniks, nelipühaks, aga remont kestab läbi aasta,” märkis koguduse õpetaja Anti Toplaan.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 621 korda, sh täna 1)