Kuke oja sai puhtaks (14)

VILMAR REI: “Kuke oja on piirkonna üks suuremaid veekogusid, mis on ka kalastajate jaoks väga oluline.” Foto: Sander Ilvest

VILMAR REI: “Kuke oja on piirkonna üks suuremaid veekogusid, mis on ka kalastajate jaoks väga oluline.” Foto: Sander Ilvest

Kevadine särjepüügihooaeg ei ole enam kaugel ja kalameestel on põhjust rõõmustada. Nimelt on Laimjala vallas asuva populaarse Kuke oja suudmeala ning poolsaarte ja laidude vaheliste kitsaste väinakeste puhastamine lõpetatud.

“Kuke oja puhastustöödega sai väga pikalt hoogu võetud,” lausus Laimjala vallavanem Vilmar Rei, lisades, et projekti hakati ette valmistama juba 2008. aastal, kuid tööde tegemiseni jõuti alles sel talvel.

Rei sõnul võttis kogu dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine ja sobiva ilma ootamine rohkem aega, kui nad oskasid arvata.

Kuna Kuke oja suue asub Natura alal, siis tuli arvestada keskkonnaameti nõuet, et töid võib teha ainult siis, kui pinnas on läbi külmunud või siis suvel täiesti kuivade ilmade korral. Samuti tohtis setteid ladestada vaid kindlaks määratud kohtadesse.

“Õnneks see talv soosis meid,” rõõmustas vallajuht, kelle sõnul oli tööde tegemise ajal maa täiesti külmunud ja seetõttu saadi ka parem tulemus. Kallurid said otse oja äärde sõita ja setted kaitsealalt minema viia. Enamikul aastatel oleks see täiesti võimatu olnud.

Tööde käigus puhastati ära Kuke oja suue merre suubumisest kuni Vaike taluni. Kuke oja suubub suletud lahte ning pillirooga olid kinni kasvanud ka poolsaarte ja laidude vahelised kitsad väinakesed, mida kohapealne rahvas silmadeks kutsub.

Töömahukaim oligi kahe silma puhastamine, kus tuli pilliroog koos kasvupinnasega välja kaevata ja puhastada silmad ka orgaanilistest setetest. Töid tegid OÜ Seimkivi, OÜ Valice Car ja OÜ Träx.

Vallavanem Rei märkis, et Kuke oja on piirkonna üks suuremaid veekogusid, mis on ka kalastajate jaoks väga oluline. “Kinnikasvanud ojasuue ei võimalda kaladel ojasse kudema tulla ja kui kaladel pole sobilikke kudealasid, pole kala ka meres,” selgitas Rei, tähendades, et kalameeste hulgas on Kuke oja tuntud eelkõige kui kevadine särjejõgi.

“Usun, et kõigile kalameestele ütleb nimi “Kuke jõgi” palju ja särjepüügi kohana oli Kuke oja omal ajal üle riigi tuntud. Kui särge jäi vähemaks, siis jäi väiksemaks ka kalameeste huvi,” rääkis Vilmar Rei.

Lisaks särjele püütakse ojast veel lutsu, haugi, säinast, aga ka jõevähki. Kalamehed on saanud ka jõesilmu.

Millal Kuke oja alamjooksu viimati puhastati, selle kohta vallavalitsusel andmed puuduvad, kuid kindlasti tehti seda millalgi nõukogude ajal. Kas ja millal silmasid on puhastatud, ei ole samuti teada. Vallavanem märkis, et kindlasti oleks oja üldiste tervendamistöödega vaja jätkata, kuid praegu vallal selleks raha ei ole.

“Praegu tehtud tööde tulemusega oleme rahul ja eks lähiaeg näitab, kuidas “kalajõe” taastumiseks tehtu oja üldseisundile mõjub,” märkis ta. Puhastustööde eelarve oli 42 000 eurot, millest valla omaosalus moodustas 20%. Projekti toetas keskkonnainvesteeringute keskus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 396 korda, sh täna 1)