VILMAR REI: “Kuke oja on piirkonna üks suuremaid veekogusid, mis on ka kalastajate jaoks väga oluline.” Foto: Sander Ilvest
Kevadine särjepüügihooaeg ei ole enam kaugel ja kalameestel on põhjust rõõmustada. Nimelt on Laimjala vallas asuva populaarse Kuke oja suudmeala ning poolsaarte ja laidude vaheliste kitsaste väinakeste puhastamine lõpetatud.
“Kuke oja puhastustöödega sai väga pikalt hoogu võetud,” lausus Laimjala vallavanem Vilmar Rei, lisades, et projekti hakati ette valmistama juba 2008. aastal, kuid tööde tegemiseni jõuti alles sel talvel.
Rei sõnul võttis kogu dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine ja sobiva ilma ootamine rohkem aega, kui nad oskasid arvata.
Kuna Kuke oja suue asub Natura alal, siis tuli arvestada keskkonnaameti nõuet, et töid võib teha ainult siis, kui pinnas on läbi külmunud või siis suvel täiesti kuivade ilmade korral. Samuti tohtis setteid ladestada vaid kindlaks määratud kohtadesse.
“Õnneks see talv soosis meid,” rõõmustas vallajuht, kelle sõnul oli tööde tegemise ajal maa täiesti külmunud ja seetõttu saadi ka parem tulemus. Kallurid said otse oja äärde sõita ja setted kaitsealalt minema viia. Enamikul aastatel oleks see täiesti võimatu olnud.
Tööde käigus puhastati ära Kuke oja suue merre suubumisest kuni Vaike taluni. Kuke oja suubub suletud lahte ning pillirooga olid kinni kasvanud ka poolsaarte ja laidude vahelised kitsad väinakesed, mida kohapealne rahvas silmadeks kutsub.
Töömahukaim oligi kahe silma puhastamine, kus tuli pilliroog koos kasvupinnasega välja kaevata ja puhastada silmad ka orgaanilistest setetest. Töid tegid OÜ Seimkivi, OÜ Valice Car ja OÜ Träx.
Vallavanem Rei märkis, et Kuke oja on piirkonna üks suuremaid veekogusid, mis on ka kalastajate jaoks väga oluline. “Kinnikasvanud ojasuue ei võimalda kaladel ojasse kudema tulla ja kui kaladel pole sobilikke kudealasid, pole kala ka meres,” selgitas Rei, tähendades, et kalameeste hulgas on Kuke oja tuntud eelkõige kui kevadine särjejõgi.
“Usun, et kõigile kalameestele ütleb nimi “Kuke jõgi” palju ja särjepüügi kohana oli Kuke oja omal ajal üle riigi tuntud. Kui särge jäi vähemaks, siis jäi väiksemaks ka kalameeste huvi,” rääkis Vilmar Rei.
Lisaks särjele püütakse ojast veel lutsu, haugi, säinast, aga ka jõevähki. Kalamehed on saanud ka jõesilmu.
Millal Kuke oja alamjooksu viimati puhastati, selle kohta vallavalitsusel andmed puuduvad, kuid kindlasti tehti seda millalgi nõukogude ajal. Kas ja millal silmasid on puhastatud, ei ole samuti teada. Vallavanem märkis, et kindlasti oleks oja üldiste tervendamistöödega vaja jätkata, kuid praegu vallal selleks raha ei ole.
“Praegu tehtud tööde tulemusega oleme rahul ja eks lähiaeg näitab, kuidas “kalajõe” taastumiseks tehtu oja üldseisundile mõjub,” märkis ta. Puhastustööde eelarve oli 42 000 eurot, millest valla omaosalus moodustas 20%. Projekti toetas keskkonnainvesteeringute keskus.
Loading ...
![Kuressaare haigla endised töötajad kohtusid reedel haigla kohvikus, et meenutada möödunut, uudistada maja ja süüa koos kringlit. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″] MAANUS MASING (Vaadatud 2 990 korda, sh täna 30)](https://www.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2018/12/0O9A8000-36x36.jpg "GALERII: Haigla staažikad töötajad meenutasid möödanikku"){kind=small}
Vaadake, et siis röövpüüdjatel ka silma peal hoiate seal!!!
Huvitav millal võiks järg jõuda Nenu kraavini ? Pöide vallas on selle üle palju mõtteid mõlgutatud,teiste seas ka Andres Hanso. Nüüd Hansol “hoovad käes”, mis muud kui jõudu tööle!
Paraku on ka Saaremaal juhuseid, kus pärast suudme muutmist kala enam jõkke ei tulegi. Loodame siiski paremat.
Kärla jõe suue on kinni kasvand ja kala ka ei ole
Vilmar vöiks vähe röömsama näoga olla:)
On olemas Kuke jõgi,isegi silt olemas!
Ammu oleks aeg Nenu kraavi suuet puhastada ja kaldad korda teha,jões juba ligi 20 aastat kala pole.Kuke suudmeala juba aastakümneid muutusteta olnud ja kala jõkke alati pääsenud.Kas see süvendamine olukorda mingil moel muudab ja millises suunas raske ette ennustada.Võib mõjutada ka Koigi järve niigi madalat veetaset.
SAMA JUTT JUBA KÛMMEKOND AASTAT LEISI JÓEST- ON SAADETUD JÄRELPÂRIMISKIRI KESKONNAKAITSELE- SEOSES LEISI JÕES PUUDUVATELE KALADELE !!! EI OLE ENAM JÕES SILMU , SÄRGE , LUTSU, HAUGI , VÄHKI JNE.
PEALE SEDA, KUI LUBATI VÄHI KASVATUST KORRALDADA ANGLA LÂHISTEL ( ÄRMUSEL -KES KUULUB KA KALAKAITSE JA JAHINDUSKLUBISSE, OLLES TEADLIK LOODUSKAITSE SEADUSTEST)MUUTUS OLUKORD JÕES TRASTILISELT. JÕE KUNSTLIK MUUTUMINE ON TEKITANUD MADALIKUD, KUS KALA ENAM KUDEMISELE EI PÄÃSE KAUGEMALE JÕKKE JNE.
KES SELLE EEST HEA PEAKS SEISMA !?
Sama jutt ka Möldri ojaga Salme vallas!
kahtlane kas kala peale sellist tegevust enam jõkke tulebki….probleemi ju polnud,särge ja haugi viimastel aastatel jões massiliselt
Kärla jões ka kala väheks jäänud, keegi võiks kopra maha lasta. Raibe elab seal kerkuküla soos juba teise tammi ehitas omale sel tel talvel.
Korjake ka jõest mörrad välja!!!
Ega neid töid ju ainult kala pärast tehtud. Jõgi ju ikkagi ka ülioluline kuivenduse, maade kasutamise eesmärkidel ja kuni Tagavereni veevarustuse seisukohalt tähtis.
äkki võiks ka mõnda kohalikku kalurit kastreerida – vennad püüavad juba aastakümned küll rohkema arvu võrkude või siis topeltkõrguse/väiksema silmaga … kuni omaaegsete/praeguste juhtivtöötajateni välja.