Saarlased: Laula, laula, pappi! (3)

KLINGE NUIAMEES: Püha Henriku sarkofaag (detail), 15. saj esimene pool. Nuiamees seisab draakonilipu kandja selja taga. Foto: repro

KLINGE NUIAMEES: Püha Henriku sarkofaag (detail), 15. saj esimene pool. Nuiamees seisab draakonilipu kandja selja taga. Foto: repro

Üks kõige viidatumaid tekstilõike Henriku Liivimaa kroonikast on “Laula! Laula! Pappi” (eestikeelne tsitaat ladinakeelses tekstis). Nõnda lausunud saarlased aprillis 1215. Mis toimus?

Pärast ülestõusmispüha sõitis tsistertslaste ordu preester Frederic koos oma õpilase ja mõningate liivlastega Vredelandi linnusest Toreidas laevaga alla, et minna Riiga. Koiva suudmes tungisid neile kallale saarlased, viisid nad oma röövlilaevadega minema ja kui preester hiljem “taeva poole pöördunult koos oma õpilasega oma palvetes issandale kiitust kuulutas ja tänu avaldas, mõnitasid nemad, pekstes mõlemat oma nuiadega pähe ja selga, lausudes: “Laula! Laula! Pappi”.”

Seejärel piinati preestrit ja tema õpilast julmalt ja lõpuks nad tapeti, lüües tapritega abaluude vahele, saates “nende hinged ilma mingi kahtluseta taevasse märtrite osasaamisse”. Kas väljend ‘oma nuiadega’ (clavis suis) viitab saarlaste nuiade mingile eripärale või üldtuntusele?

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Karl Kello

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 319 korda, sh täna 1)