Väikelaevaehituse eriala saab vunki juurde

Tulevast sügisest on Kuressaare kolledžis uus eriala – meretehnika ja väikelaevaehitus. Kui varem olid valikus erialad nagu väikelaevaehitus ja elektroonika eraldi, siis nüüd pandi need kokku ja nii see uus sündiski.

Kolledži õppedirektori Kaia Eelma (fotol) sõnutsi on seega tegemist pigem olemasoleva väikelaevaehituse õppekava laiendusega, st ühe peaerialaga õppekava muutus kahe peaerialaga õppekavaks ning sellega seoses muutus ka õppekava nimi.

Väikelaevaehituse õppekava otsustati laiendada lihtsal põhjusel. Õppedirektor selgitas, et kui kõik praegu selle kava järgi õppivad üliõpilased lõpetamise järel kitsalt erialasele tööle läheksid, jaguks igasse Eesti väikelaevaehituse ja -remondi ettevõttesse inimene, kel on eeldusi väikelaevaehituse inseneri kutse saamiseks. “Paljud väikeettevõtted üle ühe inseneri oma meeskonda aga ei vajagi,” märkis ta.

Projekteerimisest katsetamiseni

Kitsalt spetsialiseerunud inseneride asemel vajavad tootmisettevõtted Kaia Eelma sõnul pigem laiema ettevalmistusega, tehnoloogiaid ja turgu tundvaid insenertehnilisi töötajaid, kes vastavalt ettevõtte spetsiifikale suudaksid oma valdkonnas kiiresti kohaneda.

“Seepärast muudeti õppekava natuke üldisemaks, jättes siiski alles spetsialiseerumise võimalused,” selgitas Eelma.

Meretehnika ja väikelaevaehituse õppekaval on kaks peaeriala: väikelaevaehitus ja mere-elektroonika. Selle uutmoodi eriala lõpetaja peaks olema laiapõhjaliste insenerioskustega mitmekülgne spetsialist, kellel on teadmisi merelises keskkonnas rakendatavate tehniliste lahenduste eripäradest, väikelaevaehituse tehnoloogiast, materjalidest ning tootmistehnoloogiliste protsesside juhtimisest ja ettevõtlusest.

Väikelaevaehituse peaeriala kohta tõdes õppedirektor Kaia Eelma, et tegevust jagub projekteerimisest katsetamiseni. Tudeng peaks suutma projekteerida ja disainida erinevaid veesõidukeid lainelauast töölaevadeni ning vajadusel valmis ehitada ka vastavate aluste vettpidavad mudelid. “Oskus kasutada projekteerimise arvutiprogramme ja 3D-modelleerimist annab vabaduse luua väga erinevaid tooteid,” nentis Eelma.

Ta märkis, et väikelaevaehituse kompetentsikeskuse parimat projekteerimise tarkvara on juba praegu võimalik kasutada nii õppeeesmärgil kui ka praktiliste tööde tegemisel.

Kompetentsikeskus on suur pluss

“Peatselt avatav katsebasseini hoone ja bassein loovad võimaluse väiksemaid aluseid kohe katsetada või luua oma paadist mudel, mida katsetada,” avas õppedirektor tudengitele osaks saavaid võimalusi. Katsevõimalused laienevad, kui basseini on paigaldatud lainegeneraator.

Mere-elektroonika kõrvalerialaga soovitakse aga anda teadmisi täiesti teisest valdkonnast, mis on samuti tänapäeval laevaehituses ülioluline. “Keegi ei kujutaks laeva ette ilma juhtarvutita, just sellistele tarkadele automaatjuhtimissüsteemidele, mis koosnevad erinevatest sensoritest, mikroprotsessoritest ja täiturmehhanismidest,” rääkis Kaia Eelma. Sisse on toodud ka õppeaine energiakoriluse meetoditest, elektrienergia ammutamine tuulest, päikesest jne.

Nõnda saab tudeng piisavalt tarkust, olemaks võimeline ise mikrokontrolleritel süsteeme projekteerima. Lisaks on kompetentsikeskuse elektroonika katsetootmislaboris võimalik teha tudengiprojekt, mille käigus tuleb ehitada üks iseliikuv autonoomne veerobot.


Esialgu 30 õppurit

2014. aasta suvise vastuvõtu piirarvuks on kinnitatud 30 ehk õppima pääseb maksimaalselt nii palju huvilisi. Siiani on õppetöö toimunud kaugõppe vormis, piisava hulga soovijate korral on võimalik avada ka päevaõpperühm.
Vastuvõtt algab pärast jaanipäeva, 26. juunil.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 866 korda, sh täna 1)