Putini tegevust ei saa kaksipidi mõista

Venemaa president Vladimir Putin õigustab Krimmi annekteerimist ja rõhutab, et vene vähemusi teistes riikides tuleks toetada. Mida arvavad Venemaa Ukraina-poliitikast ja Putini viimaste nädalate väljaütlemistest Saaremaalt pärit riigikogulased ning kas nad tajuvad ohtu Eesti julgeolekule ja iseseisvusele?
Kalle Laanet
MTÜ Demokraadid, endine siseminister:

Putin ütles üheselt ja kõvahäälselt esimest korda välja oma tegevusplaani, mida ei anna kaksipidi mõista. Tema sõnul oli Nõukogude Liit liiga nõrk, et varem annekteeritud alasid enda küljes hoida, nüüd on Venemaa aga piisavalt tugev, et need tagasi võtta. Ja see puudutab ka Balti riike ja Eestit nende seas.

Nõustun välisministri arvamusega, et piirilepe – kuigi see on täna veel ratifitseerimata – annab kindlasti väga selged piirjooned kahe riigi vahel ja muudab asjad selgemaks. Kui seda rahvusvahelist lepet rikutakse, on tagajärjed hoopis teised. See on rahvusvahelise leppe rikkumine ja hoopis teiste tagajärgedega.

Eesti riik on teinud väga palju, et hoida ära annekteerimist Venemaa poolt. Üks julgeolekugarantiisid on aktiivne osalemine erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides, kus suudame ja peamegi suutma oma viiekümneaastasest kogemusest lähtudes selgitada reaalset olukorda ja seda, millised on ohud Euroopale Venemaa poolt. Aktiivne tegevus nii Euroopa Liidus, NATO-s kui ka näiteks OSCE-s (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) on ohtude ja riskide maandamiseks kindlasti väga oluline.

Samuti on tähtis meie siseriiklik tegevuskava. Peame oma inimestele selgeks tegema, millised on meie väärtushinnangud. Neist ja oma positsioonist tulenevalt peaks iga inimene tegema kõik selleks, et oma riiki kaitsta. Näiteks tuleb võidelda kuritegevusega, mis meie riiki nõrgestab.

Poliitikud ei tohiks aga anda selliseid sõnumeid, mida tõlgendatakse nii Venemaa poolt kui ka rahvusvaheliselt väga erinevalt. See tekitab segadust ka meie multikultuurses ühiskonnas. Nii võivad vene keelt kõnelevad inimesed mõista näiteks Edgar Savisaare sõnumeid nii Moskvas kui ka Eestimaal väga üheselt.

Julgeolek – sise- ja välisjulgeolek – peaks olema ühtne tervik ning erinevad struktuurid ja nende juhid peaksid tegema tugevat koostööd, et teha kindlaks ohud ja riskid, millega tegeleda.

Ma ei pea Putinit siiski nii rumalaks, et ta Baltikumi lähitulevikus otseselt ette võtaks. Kindlasti tõmbab ta oma sõnumitega vaikselt oma propagandamasina käima. Samas – teinekord kiputakse (ka meie siseriiklikud väljaanded) tema sõnumitest võtma seda, mida sealt soovitakse leida. Näiteks eilne (üleeilne – toim) sõnavõtt, kus ta oli öelnud, et pale keeratakse väga jõuliselt Baltimaade suunas. Tegelikult tema kõne tekstist seda otseselt välja ei tule. Me ei tohi inimestesse hirmu külvata, vaid peame mõtlema kainelt, kuidas oma igapäevase tegevusega tagada Eesti riigi julgeolek ja iseseisvus.

Olen nõus, et rahvusvaheline üldsus peaks Venemaa suhtes tunduvalt jõulisemalt käituma mitte ainult sõnumite, vaid ka tegude näol. Teinekord kipub aga sõnadest tegudeni olema väga pikk maa – kui rääkida kas või sanktsioonidest Venemaa teatud liidrite suhtes.

Kui teisejärgulistele liidritele rakendatakse mingeid sanktsioone kas varade külmutamise või kuskile riiki sisenemise keelu näol, siis võtmefiguuride ehk esmajoones Putini vastu ei julge eriti keegi suurt sõna võtta.
Jaanus Tamkivi
Reformierakond:

Putini mõttemaailm paistab tema [üleeilsest] kõnest väga hästi välja. Avanenud pilt on jahmatav ja ehmatav – rahvusvahelised lepingud ei tähenda talle suurt midagi. Kui emotsiooni ajel tekib mõte, et üks või teine asi kuulub Venemaale, siis lihtsalt tehakse asi ära.

Selline käitumine pole ilmvõimatu ka Eesti suhtes. See, et Eestis elavaid venelasi tuleb kaitsta, võib Venemaa jaoks tõesti ettekääne olla.

Kuigi arvan, et praegu Eestis elavate venelaste elukvaliteet on tunduvalt parem, kui see Venemaal oleks – seda on nad ka ise tunnistanud –, on Venemaa-poolset ajupesu meie riigis elavatele venelastele palju. Osa venekeelsetest elanikest ju elabki ainult Venemaa inforuumis ega tea eestikeelsetest uudistest suurt midagi.

Ja kui Venemaal otsest põhjust Eesti vastu tegutseda pole, siis saab ju midagi sobilikku lavastada – ajaloost võib selliste asjade kohta mõnegi näite tuua. Loodame siiski, et olukord nii halvaks ei lähe.

Eestil on Ukraina ees muidugi see eelis – kui nii võib öelda –, et Eesti on pikemat aega ka NATO liige. Ja Venemaa võimude puhul paistab nii, et tänapäevased kokkulepped või allkirjad ei tähenda suurt midagi. See, mis nad mõtlema paneb, on jõud. Seega leian, et Eesti ja Balti riigid on NATO liikmena julgeoleku mõttes oluliselt paremas seisukorras kui Ukraina.

Eesti peab oma julgeoleku kindlustamiseks jätkama praegust sihti, mida on kõigele vaatamata hoitud ka läbi kriisiaastate – kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist läheb riigikaitseks. Kahetsusväärne on see, et paljud riigid tõmbasid kriisiajal kaitsekulusid madalamaks. Arvan siiski, et praeguste sündmuste taustal üritatakse need uuesti taastada.

Leian, et kui võimalik, peaks ka Eesti seda protsenti suurendama – halba see kindlasti ei teeks. Sest, kordan, jõud on see, mis Venemaad ja selle tänast juhtkonda tasakaalustab ja mõtlema paneb.

Ameerika ja Euroopa liidrite näpuviibutamine, mis on käinud juba pikemat aega, Venemaa juhte korrale ei kutsu. Mis võib panna neid tagasi tõmbuma, on isiklikud sanktsioonid, mis muudavad elu väga ebamugavaks: liikumispiirangud, Venemaast väljaspool asuva vara arestimine. Inimesed hakkavad ehk mõtlema, kas neile seda jama isiklikult on ikka vaja.

Kardan siiski, et kui kollektiivselt mingi plaan pähe võetakse, siis sellest sammust üksi ei piisa.

Aga olgem selles mõttes ikkagi optimistlikud ja lootusrikkad, et suudame oma õiguste eest seista.
Tõnis Palts
IRL:

Arvan, et olukord ei ole Eestile praegu nii ohtlik, aga teatud ebasoodsate asjade kokkusattumisel, nagu Ukrainas juhtus, on kõik asjad võimalikud. Momendil ei ole sellist halbade asjade kokkusattumist ja seepärast ma ei näe mõtet oletustel ja hirmutamistel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 447 korda, sh täna 1)