Sõrvet väisas hõbedane vanake

SOOME VANAKE SÕRVES: 20 aastat tagasi Soomes rõngastatud hõbekajakas on ornitoloogide sõnutsi vanake, kuid siiski mitte veel puruvanake. Foto: Mati Martinson

SOOME VANAKE SÕRVES: 20 aastat tagasi Soomes rõngastatud hõbekajakas on ornitoloogide sõnutsi vanake, kuid siiski mitte veel puruvanake. Foto: Mati Martinson

Alles mõni nädal tagasi kirjutasime, et Sõrve väärikas eas merikotkal nimega Vanapapi käis külas vanem vend, kel käsil juba 25. talv. Nüüd on põhjust taas ühest eakast külalisest kirjutada.

Nimelt on Sõrve linnujaama harrastusornitoloogi Mati Martinsoni kaamerasilma ette jäänud Vanapapiga pea ühevanune hõbekajakas. Viimane on Vanapapist isegi aastajagu eakam – kajakal on käsil 20. talv. Lind on rõngastatud 1994. aasta juunis Soomes Kuopios. “Päris normaalne see vanus kajaka jaoks pole, aga üksikuid sellises vanuses ikka kohtab,” naeris Mati Martinson Soomes rõngad jala ümber saanud eakast kajakast kõneldes.

Umbes samavanadest kajakatest on vahel mõni teade siiski levinud. “Aga need on nii harvad juhused, et see on päris haruldane ikka,” tõdes Martinson Sõrves kohatud hõbekajaka kohta.

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi zooloogiaosakonna teadur, kajakate uurimisele keskendunud Kalev Rattiste tunnistas, et ta ise on rohkem kalakajakaspetsialist, kuid ühtteist teab ta ka hõbekajakatest. Kajakate vanusega on Rattiste sõnutsi isevärki lugu.

Ta selgitas, et kui lugeda linnu elu alguseks muna munemise hetke, siis on keskmine eluiga vaid kaks kuud. “Sellest peaaegu üks kuu munas ja enne lennuvõimekuse saamist, milleks kulub ka umbes kuu, on pooled linnud erineval põhjusel hukka saanud,” selgitas kajakaspetsialist, lisades, et mitmed neist ei jõua munast väljagi.

Kui vaadata aga seda, kui paljud kajakad suguküpseks saavad – umbes kolme-nelja aasta pärast, hõbekajakad ka viie aasta pärast –, siis selleks ajaks jääb munetud munadest Rattiste sõnul ellu umbes 10–13 protsenti. “Kui tahame vaadata, kui vanad need linnud on, kes meil pesitsevad, siis kalakajakal näiteks pesitsevad pooled linnud 5–6 aastat. Ehk nendest, kes pesitsemist alustavad, on 5–6 aasta pärast pooled surnud,” selgitas ta.

20 aastat on ühe hõbekajaka jaoks Kalev Rattiste kinnitusel ikka juba korralik vanus. Kõige edukamalt sigivat kajakad tema sõnul siis, kui neil on 10.–11. pesitsusaasta. See tähendab, et linnud on 12–16 aastat vanad. “Pärast seda hakkab vanadus märku andma ja nende sigimisedukus langema. 20 aastat kajaka kohta on juba päris palju. Nii vanu linde on, ma usun, et alla 10 protsendi,” kõneles kajakaspetsialist.

Rekordist on asi siiski veel kaugel. Rattistel, kelle peamine uurimisobjekt on kalakajakad, on andmed nt 32-aastase kalakajaka kohta. Hõbekajaka vanuserekord peaks olema rohkem. Erinevatel allikatel võib mõni üksik hõbekajakas elada ka maksimaalselt 49 aastat vanaks. “Nii et Sõrves olnud kajakas on vanake küll, aga mitte veel puruvanake,” naeris Rattiste.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 685 korda, sh täna 1)