Riik hakkab kaitsma põllumaad (1)

Põllumajandusministeerium töötab maaelu ja põllumajandusturu korralduse seaduse raames välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimusi, mille eesmärk on tagada väärtusliku põllumaa kasutamine üksnes põllumajanduslikul eesmärgil ja tõkestada viljakate muldade hävimist kinnisvaraarenduste tõttu.

Seadusemuudatusega on kavas kehtestada väärtusliku põllumajandusmaa mõiste, väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise nõuded, väärtusliku põllumajandusmaa kinnisasja muutmise tingimused, nõuded väärtusliku põllumajandusmaa kaardi kohta jms.

Praegu käsitleb põllumajandusmaa väärtuslikkust Eestis üksnes planeerimisseadus, kuid ühine arusaam puudub ning iga omavalitsus ja maavalitsused määratlevad seda planeeringutes oma äranägemise järgi. Sellest tulenevalt on siseministeerium, maavalitsused ning mitmed kohalikud omavalitsused pöördunud põllumajandusministeeriumi poole ettepanekuga defineerida väärtuslik põllumajandusmaa ning töötada välja ühtsed õiguslikud alused väärtusliku põllumajandusmaa kasutamiseks ja kaitseks. Vastasel juhul jätkub olukord, kus riiklikult kontrollimatu maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine annab võimaluse ka viljaka põllumajandusmaa kasutusest väljaminekuks.

Boniteet otsustab

Praeguse seisuga on veel otsustamata, kas väärtusliku põllumajandusmaa mõiste aluseks saab maa viljakustsoonide määratlemisel aluseks võetud boniteet või perspektiivboniteet.

Mulla perspektiivboniteet näitab aga mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde tegemist ja see määratakse kindaks ainult nende maade puhul, mis vajavad kuivendamist, lupjamist või kivikoristust.

Eesti haritava maa boniteedi andmebaasi uuendati viimati 1990. aastate alguses ning boniteediandmete võimalike hälvete tõttu ei ole need avalikult kättesaadavad. Lähtuvalt sellest kaasneb väärtusliku põllumajandusmaa õiguslike aluste väljatöötamisega ka mullastikukaardi aktualiseerimine boniteediandmetega.

Praeguseks on seoses seadusemuudatusega paika pandud põhimõte, et väärtuslikuks loetakse põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet või siis perspektiivboniteet on võrdne või suurem Eesti muldade kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille muldade kaalutud keskmine boniteet on Eesti muldade kaalutud keskmisest boniteedist madalam, loetakse väärtuslikuks sellist põllumajandusmaad, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna muldade kaalutud keskmisest boniteedist. Lisaks boniteedile arvestatakse põllumajandusmaa väärtuslikkuse hindamisel maaparandussüsteemidega ja nende seisundiga ning põllumajandusmaa massiivi suurusega.

Riigi ja maakondade kaalutud keskmised boniteedid kehtestab põllumajandusminister määrusega. Seejuures eeldatakse, et põllumajandusmaa massiivide boniteedid vaadatakse üle ja põhjendatud vajadusel muudetakse keskmiselt iga viie aasta tagant.

Seadusemuudatusega soovitakse sätestada, et väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse edaspidi üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks. Kinnisasja, millel paikneb väärtuslik põllumajandusmaa, sihtotstarbe muutmiseks peavad aga kohalikud omavalitsused pöörduma edaspidi loa saamiseks põllumajandusministri poole. Koostatakse ka väärtusliku põllumajandusmaa kaart, mis kajastab Eesti põhikaardile kantud väärtusliku põllumajandusmaa tunnustele vastavaid põllumajandusmaa massiive ning kuhu on kantud massiivi piir, keskmine boniteet, pindala ja muud iseloomustavad andmed.

HEA PÕLLUMAA: Õnne Alas kinnitab, et Audlas asuval põllul kasvab vili hästi ning soodne on ka põllu asukoht suure maantee lähedal. Foto: Irina Mägi

HEA PÕLLUMAA: Õnne Alas kinnitab, et Audlas asuval põllul kasvab vili hästi ning soodne on ka põllu asukoht suure maantee lähedal. Foto: Irina Mägi

Probleem ka Saaremaal

OÜ Audla juhatuse liige ja agronoom-töödejuht Õnne Alas ütles, et väärtusliku põllumaa kaitsmine on vajalik, sest kui põllumaad kasutada järjest rohkem muul otstarbel kui toidu tootmine, siis hakkame varsti nälga jääma.
Pealegi on muutunud probleemiks, et kinnisvarafirmad soovivad muuta maa sihtotstarvet ja viia see välja põllumajanduslikust toomisest. “Niisviisi võime me kaotada oma kõige paremad põllud ja peame tootmist kokku tõmbama, mõni väiketootja peab aga võibolla isegi lõpetama,” rääkis Alas.

Artikkel on kirjutatud Põllumajandusministeeriumi materjalide alusel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 146 korda, sh täna 1)