Eelkooliealise rahvavaenlase lugu

VENEMAAL: Minu ema Amalia Uimalainen (maetud Saaremaale Saia surnuaeda). Foto: erakogu

VENEMAAL: Minu ema Amalia Uimalainen (maetud Saaremaale Saia surnuaeda). Foto: erakogu

Kui ma saatsin ametiühingule avalduse, see oli 1961. aastal, milles palusin Soome tuusikut, sain kirjaliku vastuse, et mu avaldus jääb rahuldamata tuusikute vähesuse tõttu. Suuliselt lisas töötaja, et mul ei ole mõtet edaspidi enam taotleda, partei ei lase mind välismaale, sest olen olnud küüditatud. Niisiis juba eelkooliealisena rahvavaenlane!

Meid küüditati otse rongist. Olime tulemas Soomest, linnast nimega Kauniainen, kus mu ema töötas lastekodus kokana. Rong ei peatunudki seal, kuhu meil oli pilet ostetud. Esimene peatus oli kusagil teivasjaamas, järgmine Rõbinskis. Miks? Olime elanud välismaal ja teadsime, et Nõukogude Liidus ei olegi kõige õnnelikum elu kogu maailmas.

Vagunis kästi kohvrid-kotid-kompsud avada. Kõik raamatud võeti ära. Läbiotsimine algas vaguni teisest otsast. Ema pistis raamatud mulle seeliku alla, nii et ma istusin nende peal. Nii jäid piibel, aabits, lugemik ja “Vaga Jenoveeva” alles. Viimane oli õmblusmasina kastis, sinna ei vaadatud.

Maria Peep

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 296 korda, sh täna 1)