Ajakaja: Virisev kuningas ja läbipõlemissündroomiga prints (4)

Eelmisel nädalal olin mestis belglastega, kes meil ülikoolis õpetasid. Neli sarkastilist Belgia kuningriigi alamat oli korraga kohal. Käisime lisaks tööle ka mööda maad ringi ja muidugi nautisime kena talve lõppu suhteliselt tuulisel ja karmilt külmal Eestimaal.

Eestlased pole oma maa ja valitsejatega rahul. Ühtpidi pole hea ja teistpidi asi ajab ka virisema. Osa meie loomusest? Osa meie pettumusest? Nüüd lisaks hirmud tuleviku ees, et mis siis, kui…

Väljendasin oma murelikke mõtteid ka Euroopa kolleegidele ja nemad olid hämmingus – kõik see, mida nad Eestis nägid, oli nende jaoks oluliselt positiivsem kui meie endi jaoks. Ja vastupidiselt minule, kes ma alati Belgia elu-olu nautinud olen, olid nemad selle suhtes kriitilised.

Pole neil sellist internetivabadust kui meil siin, pole neil nii puhast õhku ja rahulikult tühja maalappi. Pole neil selliseid loenguauditooriume ega sellist hubaselt seatud elukorraldust kui meil. Lisaks vaated siin- ja sealpool pealinna ja selle sees. Samuti ülihea söök ja suurepärane teenindus – mida külaliste sõnul kohtab neil järjest harvem.

Lisaks olevat neil virisev kuningas, kes ei saa enam nii palju taskuraha kui varem. Ja prints olevat depressioonis, kuna pidi nii palju töötama. No tule taevas appi, ütleks eestlane. Aga see on just see, mis teeb belglasele muret.
Lisaks ülerahvastatud riik, kirju-mirju rahvastik, tolm ja prügi, soditud avalikud seinad ning varjamatu vaen flaamlaste ja prantslaste vahel, kes kisuksid riigi hea meelega kaheks.

No mis selle peale kosta? Ei muud, kui kutsuda oma belgia sõbrad suveks Saaremaale suvitama või mööda Eestimaad seljakotiga rändama, sest tühje ja ilusaid kohti on meil ju küllaga. Ja kui juhtub kena suvi tulema, saab ka meres möllata ja kadakate vahel pingeid maha laadida, sest kirju-mirjut rahvahulka meil rannapromenaade ummistamas pole ja vaevalt et lähiajal ka tuleb.

Ja üldse, päike on ikka sama. Ja nahavärv ja mõtteviis. Ja ime ka see, et flaami keeles on palju selliseid sõnu, mis eesti keeleski. Hakka või arvama, et tegemist on miski sugulusega?

Ehk siis – tõenäoliselt tuleb meil, eestlastel, iseendast arusaamiseks end teiste rahvastega võrrelda, et märkaksime oma elu positiivseid külgi. Ja lisaks kõigele pole meil virisevaid riigijuhte, “maailmast ummistunud” tänavaid ega riidu kiskuvaid kaaskodanikke… Veel. Mis tähendab seda, et selle idülli säilitamiseks peame olema hoolikad ja ettenägelikud oma poliitikas, strateegiates ja taktikates. Ning muidugi ka oma elu korraldamises laiemalt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 405 korda, sh täna 1)