Saarlased tahavad Eesti suurimat konverentsikeskust (14)

Saarlased eesotsas Saare maavanema Kaido Kaasikuga võitlevad selle nimel, et osaliselt EAS-i rahastatav ja kümneid miljoneid eurosid maksev 2000-kohaline konverentsikeskus ehitataks Tallinna asemel Saaremaale.

“Palju sõltub sellest, kui palju me jõuame teha lobby-tööd ja selgitada, et Saaremaa on ainuõige koht, kus see keskus võib anda juurde sellist lisandväärtust, mida ta Tallinnale juurde anda ei suuda,” ütles Saare maavanem Kaido Kaasik, kelle sõnul on konkurente veel teisigi. “Ega Pärnu ja Tartu ka maga, see on tegelikult suur asi,” lisas maavanem.

Möödunud aastal viis Suurbritannia ettevõte The Right Solution Limited koostöös Eesti Konverentsibüroo ja Team Tourism Consultinguga EAS-i tellimusel läbi uuringu, milles analüüsiti Eesti potentsiaali rahvusvahelise konverentsiturismi sihtkohana. Uuringust järeldus, et Eestil on palju positiivseid külgi, mis meelitaksid siia arvestataval hulgal rahvusvahelisi konverentse, kuid meil puudub keskus, mis suudaks tipptasemel katta suurte konverentside vajadusi. Uuringufirma hinnangul oleks sellise projekti eelistatuim asukoht Tallinnas Noblessneri sadama juures.

Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu ütles Saarte Häälele, et Tallinna kasuks räägib Eesti parim lennuühendus, hotellikohtade arv jms. Samas selgub konverentsikeskuse lõplik asukoht pärast täiendavaid analüüse, kus vähetähtis ei ole ka võimalike erainvestorite huvi, sest konverentsikeskuse umbes 65 miljoni euro suurusest eelarvest katab EAS vaid ca 20 miljonit eurot. “Esimene asi on majanduslik kaalutlus, et keskus oleks jätkusuutlik ja majandaks end ära,” rääkis Karu. “Kui teha, siis tuleb teha üks õigesti planeeritud asi õiges asukohas, mis ennast ära tasub. Teist tühjalt seisvat maja nagu Saku suurhall ei saa endale lubada riik ega erainvestor,” lisas Kadri Karu.

Karu sõnul pole konverentsikeskuse pidamine iseenesest eriti kasumlik äri. “Kasum selles äris tuleb seotud tegevustest, mujal maailmas on konverentsikeskusega sama katuse all hotelle, kasiinosid, kaubanduspindasid,” selgitas tegevjuht. “See peaks olema kena esinduslik ehitis ja kindlasti multifunktsionaalne, et seal saaks korraldada erinevaid tüüpe messe, konverentse, kontserte, teatrietendusi ja ka spordivõistlusi.”

Eesti Konverentsibüroo tegevjuht märkis, et saarlaste konverentsikeskuse rajamise plaane käis talle tutvustamas ettevõtja Tullio Liblik.

Tullio Liblik ütles, et Saaremaale konverentsikeskuse rajamise idee pärineb Kuressaare ametikoolilt sellest ajast, kui ametikool korraldas aastaid tagasi üleeuroopalised kutsemeisterlikkuse võistlused 800 osavõtjale. Libliku hinnangul toidaks korralikult toimiv konverentsikeskus kõiki ettevõtlikke Saaremaa inimesi – põllumehi, käsitöölisi, hotelli-, restorani-, baaripidajaid jne. “See on meie kõigi huvides ja teeb terve Saaremaa ettevõtlikuma elanikkonna rikkamaks,” leidis Liblik, kes on oma sõnul ka ise valmis keskuse rajamisse investeerima.

Maavanem Kaido Kaasiku hinnangul on Saaremaa võimalused konverentsikeskus endale saada küllaltki head. “Meil on korralik lennuväli, mis võtab vastu suuremaid lennukeid, ja sadamaid on, üks suurem ja uhkem kui teine,” rääkis maavanem. “Aga meie šansid on paremad, kui me suudame ühiselt tegutseda, ja siis me ka saame selle.”

Maavanema sõnul plaanitakse konverentsikeskus rajada spaade piirkonda. “Soovime, et ta tuleks kaasaegne ja innovaatiline ja oleks pärl, me ei taha mingit neljakandilist karpi siia,” lausus ta.

Mullu läbi viidud uuringu alusel võiks uus konverentsikeskus anda 280–420 uut töökohta ja tuua Eestisse igal aastal 9000 kuni 20 000 lisaturisti, kes jätaksid siia igal aastal kokku 18–26 miljonit eurot.

Maailmas toimub aastas umbes 12 000 konverentsi, 56 protsenti neist leiab aset Euroopas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 168 korda, sh täna 1)