Märtsiküüditamise meenutamine viis mõtted Ukrainale (FOTOD) (4)

MÄLESTAJA: Küüditatutele mõeldes süütas Kudjape kalmistul küünla ka Selma Pahapill. Foto: Sander Ilvest

MÄLESTAJA: Küüditatutele mõeldes süütas Kudjape kalmistul küünla ka Selma Pahapill. Foto: Sander Ilvest

Eile südapäeval kogunes Kudjape kalmistul seisva küüditatud saarlaste mälestusmärgi juurde mitukümmend inimest, et meenutada 65 aastat tagasi toimunud märtsiküüditamist.

Mälestusüritusel võtsid sõna Memento Saaremaa osakonna aktivist Rein Väli, Kuressaare linnapea Hannes Hanso, maasekretär Jaan Leivategija ja Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik Kristjan Moora, kes kõik tõmbasid paralleele küüditamise ja praegu Krimmis toimuva vahel.

“Kui me jälgime praegu poliitilist olukorda, siis on natuke kurb tõdeda, et Vene riik teeb ikkagi oma tahtmise järgi, nii nagu tema heaks arvab,” märkis Rein Väli. Samas oli ta nördinud, et maakonnas oli vaatamata leinapäevale lehvimas nii vähe leinalippe.

Hannes Hanso ütles, et temagi suguvõsa ei jäänud küüditamisest puutumata. Siberisse saadetute üleelamised olid sootuks karmimad kui need, millega inimestel praeguses Eestis silmitsi seista tuleb. “Kui me mõtleme nende raskuste peale ja eriti selle teadmatuse peale, mis inimesi nendel aastatel saatis, siis milline tugevus pidi see olema, et inimesed vaatamata kõigele vastu pidasid, koju tagasi tulid ja aitasid seda väikest rahvast elus hoida,” rääkis Hanso.

Kristjan Moora märkis, et kahjuks on Kudjape kalmistul asuv represseeritute mälestusmärk üks väheseid Saaremaal. “Väga vähestel kogukonnakalmistutel on üks keskne koht, kus rahvas saaks tänutunde ja austusega oma esivanemaid mälestada,” kõneles Moora. “Täna ei ole meil isegi kohta, kuhu võimaliku uue sõja korral sõdureid matta. Tavaliselt me jäämegi nende mõtetega hiljaks ja siis teevad seda mõne teise riigi võimud ja neid hauakohti tuleb meil siis aastakümneid hiljem otsida.”

Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaale Siberi piirkonda.
Baltikumist väljasaadetavate arvud olid paika pandud NSVL-i ministrite nõukogus 29. jaanuaril 1949 vastu võetud määrusega. Eesti NSV-st küüditati Siberisse 22 500 inimest, nende hulgas 650 saarlast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 565 korda, sh täna 1)