Valdade ühinemine läheb maksma 100 000 eurot (32)

ÜHINEMINE EDENEB: Raadio Kadi saatejuhile Tõnis Kipperile tunnistasid vallavanemad (vasakult) Jaanika Tiitson, Andres Tinno ja Tiina Luks, et ühinemisega kedagi ei koondata. Ühinemishõngu sai nuusutada ka Tiina Luksi töövari Georg Käesel. Foto: Sander Ilvest

ÜHINEMINE EDENEB: Raadio Kadi saatejuhile Tõnis Kipperile tunnistasid vallavanemad (vasakult) Jaanika Tiitson, Andres Tinno ja Tiina Luks, et ühinemisega kedagi ei koondata. Ühinemishõngu sai nuusutada ka Tiina Luksi töövari Georg Käesel. Foto: Sander Ilvest

Kolme valla ühendamiseks saadakse riigilt ligi 520 000 eurot toetust, millest osa läheb ühinemise tehniliseks läbiviimiseks. Odavamalt saadakse läbi ka seetõttu, et kedagi vägisi koondama ei hakata ja hüvitisi tõenäoliselt maksta ei tule.

Kadi raadio “Keskpäeva” saates kinnitasid vallavanemad Andres Tinno, Tiina Luks ja Jaanika Tiitson, et läbirääkimised on jõudnud punkti, kus ühinemislepingu projekt on suures osas valmis. Nüüd tuleb hakata läbi rääkima, kas projekt on reaalselt teostatav. Enne kui 25. mail küsitakse rahva arvamust, kohtuvad veel töörühmad, lepingut tutvustatakse volikogus ja avalikkusele.

“Keskpäeva” saates tuli jutuks ka see, mis juhtub siis, kui rahvas ütleb ei või kui näiteks kahes vallas ütleb rahvas jah ja ühes ei.

Tiina Luksi sõnul on volikogudel seda raskem lõplikku otsust teha. “Kindlasti on ka võimalus, et keegi kukub välja,” ütles Luks. Tasub toonitada, et rahva käest küsitakse küll arvamust, aga see pole volikogudele siduv. Seega võivad volikogud teha lõpuks otsuse, mis on vastupidine rahva arvamusele.

Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemine läheb maksma umbes 100 000 eurot, arvas Kaarma vallavanem Andres Tinno. Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson ütles aga, et tema arvates on see pakkumine üle paisutatud ja saab ka vähemate kulutustega.

Vallad ise seda raha siiski leidma ei pea, kuna riigilt saadakse ühinemistoetust ligikaudu 520 000 eurot.

“Keegi ei pane kinni lasteaedu, koole, kultuuriasutusi. Vallaametnikke ei ole ka üle, pigem puudu.”

Vallavanemad kinnitasid, et kolme valla ühendamine ei tähenda lauskoondamist ega asutuste sulgemist. “Keegi ei pane kinni lasteaedu, koole, kultuuriasutusi. Vallaametnikke ei ole ka üle, pigem puudu,” märkis Tiina Luks.

“Keskpäeva” saatejuhi Tõnis Kipperi küsimuse peale, mis ühinemisega muutub, kui midagi ei muutu, vastas Luks, et muutub sisu. Ta tõi näiteks, et väikestes valdades ei jätku ühe või teise ala spetsialiste.

Jaanika Tiitson rõhutas, et suurem vald annab paremad investeerimisvõimalused ehk siis rahakott on suurem. “Väikeses vallas pole sa oma investeerimistes peremees. Alati peab ootama mingit fondi,” märkis ta.

Andres Tinno tõi näitena välja Kaarma viletsas seisus hooldekodu, mida suuremas vallas oleks kindlasti parem hallata.

Suur rahakott ei tähenda kindlasti seda, et ühinejad peaksid hakkama üksteise vanu vigu kinni maksma. Nii kinnitas Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson, et juhul kui vald peaks Atla sadama vaidlustes kaotajaks jääma ja tuleb rahakotti kergendada, on vallal juba praegu raha selleks kõrvale pandud.

Tiina Luks märkis, et kindlasti soovitakse riigilt enne ühinemist ka garantiisid saada. Näiteks kas või selles osas, et omavalitsuste haridussummad ühinemise korral ei väheneks.

Jaanika Tiitson tõi ühinemise miinuspoole pealt välja inimeste mure oma piirkondliku identiteedi pärast. Rohkem muretsetakse just väiksemates valdades Lümandas ja Kärlal. Tema sõnul sidus kogukondlikku tegevust seni vald, kuid mis saab suure valla korral? Tiitson vastas enda esitatud küsimusele ise, öeldes, et siis peaks kindlasti tugevnema külade roll. Lümanda vallavanema sõnul on isekeskis räägitud, et praeguste valdade traditsioonilised üritused säilivad.

Palju vaidlusi võib kindlasti tekitada ühendvalla nimi. Tiina Luks märkis, et kui nad mandril juba ühinenud valdade olukorraga tutvumas käisid, soovitati neile nimeküsimus kõige viimaseks jätta. “Muidu läheb see vanker teil kraavi,” hoiatati neid, et nimevaidlus võib varjutada ühinemise sisulise poole. Kuni märtsi lõpuni kestab ka loodava valla nimekonkurss. Praegu on sinna laekunud näiteks nimesid nagu Karujärve vald, Saaremaa vald, Kesk-Saare vald, Südasaare vald, Kärlüka vald, Lükakäru vald jne.


Raimu Aardam: las nad siis ühinevad

Saaremaa omavalitsuste liidu juht ja Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam leiab, et kolme valla ühinemine on puhtalt nende valdade oma asi, kuid Kihelkonna vald jääb sellest ühinemisest eemale.

“Kui nad leiavad, et nii on parem, ja ühinemine on nende soov ja tahtmine, eks nad siis peavad ühinema,” sõnas Aardam. “Kui ka rahvas on sama meelt, siis milles küsimus,” lisas ta.

Raimu Aardam ütles, et tegelikult ei soovi ta omavalitsuste ühinemise teemal arvamust avaldada, sest teda peetakse üldiselt meheks, kes mitte kuidagi ei taha kellegagi ühineda.

“Tegelikult on asi kaugel sellest, tahame lihtsalt Kihelkonna vallas veel mõned asjad korda sättida ja siis 2017. aastal võime ühinemisest rääkida, kui see vajalikuks osutub,” rääkis Kihelkonna vallavanem, viidates vajadusele otsustada oma rahvaga ära näiteks kooli ja hooldekodu edasine käekäik.

Aardam märkis ka, et erinevalt naabervaldadest ei ole Kihelkonna vallal võlgu ning puudub ka soov osaleda pärast ühinemist teiste võlgade tagasimaksmises. Ka ei näita Aardami sõnul ükski arvutus, et pärast ühinemist muutuks valitsemine odavamaks.

Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 970 korda, sh täna 1)