Millised on uue valitsuse eesmärgid? (1)

Valitsusevahetus valimistevahelisel ajal on mõneti ebatavaline. Arvan, et Eesti võib siin uhke olla ja meie valitsusevahetus näitab pigem poliitilist küpsust, sest see sünnib välise surveta ja on tingitud Eestit üheksa aastat juhtinud peaministri Andrus Ansipi otsusest teatepulk üle anda. Otsusest järgmist valitsust enam mitte moodustada teatas Reformierakonna esimees juba kaks aastat tagasi. Valitsusevahetus praegu on seotud sooviga pakkuda valijatele võimalus uue valitsuse tööd hinnata. See aeg tuleb järgmise aasta märtsis riigikogu valimistel.

Koostöötahe oli raugenud

Pole saladus, et viis aastat Eestit juhtinud Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koostöötahe oli viimastel kuudel raugenud. See ei tähenda aga, et poleks põhjust Reformierakonna nimel seniseid koalitsioonipartnereid tänada. Uus valitsus on maailmavaateliselt laiema põhjaga kui senine ja vastab seega loodetavasti enam valijate ootustele.

Uue koalitsiooni eesmärk on tugevdada EL-i ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Seisame Rail Balticu, Baltic Connectori ja LNG terminalide rajamise eest. Need sammud suurendavad nii regionaalset konkurentsivõimet kui ka julgeolekut, ühendades Eestit veelgi enam füüsiliselt Euroopaga.

Kindlalt tagatakse kaitsekulud vähemalt 2% sisemajanduse koguproduktist, nagu kümme aastat NATO liige olnud Eestis juba heaks tavaks saanud.

Kaitsetahte ja -võime arendamisel peab uus valitsusliit oluliseks vabatahtlikkuse põhimõtte soodustamist – Kaitseliitu ja vabatahtlikult ajateenistusse astumist. Tuleb tunnustada koalitsioonipartnerit, kelle esimehel on kaitseministrina töötamise kogemus ja kes kindlasti suudab kõikide nende plaanide täitmise tagada.

Soovime vähendada tööjõumakse. Langetame tulumaksu alates 2015. aasta jaanuarist 1% võrra 20 protsendile. Lisaks tõstame maksuvaba miinimumi 144 eurolt 154 euroni. Toetame töötuskindlustuse määra vähendamist 0,6% võrra. Kõik see kokku tähendab 1000 eurot brutopalgana saavale inimesele 170 lisaeurot aastas kätte. Kahe palgateenijaga peres on see summa kahekordne.

Tõstame pensioni maksimaalses indekseerimise määras ja tagame, et keskmine vanaduspension on jätkuvalt tulumaksuvaba. Tõstame politseinike, pääste- ja teiste siseturvalisust tagavate töötajate ning õpetajate palku.

Säilitame eelarve struktuurse tasakaalu. Katteallikatena näeme ette efektiivsemat ja paindlikumat finantsjuhtimist, rahva tervist kahjustavate ainete – alkoholi ja tubaka aktsiisi kiiremat tõusu, maksuerandite vähendamist, samuti Eesti Loto reklaamiõiguste laiendamisest tulenevat lisatulu.

Lastetoetused tõusevad

Jätkame lastetoetuste tõusu reformi, kahekordistades enam abi vajavate perede toetused. Samuti suurenevad esimese ja teise lapse toetused. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 2015. aasta 1. jaanuarist 19,18 eurolt 45 eurole ja pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks ehk kokku 90 eurot nii esimese kui teise lapse kohta.

Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 eurole. Käivitame programmi lasteaiakohtade puuduse kaotamiseks EL-i käimasoleva eelarveperioodi jooksul. Lastehoiuvõimaluste avardamiseks makstakse omavalitsustele toetust. 2015. a eelarvesse oleme planeerinud õpetajate palgatõusu. Samuti laiendame tasuta koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele.

Eesti kodakondsuspoliitika aluseid uus koalitsioon ei muuda. Riigikogus saab kõige olulisemate eelnõude puhul osapoolte kaasamine olema mitte ainult hea tava, vaid kohustus. Koalitsioonileppes on ka hulk ettepanekuid, mis on alguse saanud Rahvakogust.

Valitsusliidu plaanide elluviimine tugineb Eesti inimeste töökusele, kuid peaks vastama ka rahva ootustele. Eesmärk on, et meie riigi majandusedu jõuaks iga pereni. Lugedes eelnevat, on selge, et koalitsioonileppe lubadused peaksid positiivse lisarahana jõudma kõigi leibkondade eelarvesse. Nii väheneb jõudsalt elatustaseme vahe nende riikidega, mida me endale eeskujuks seame.

Lõpetuseks olgu öeldud, et uue valitsuse ametisseastumisega saab teoks ka omalaadne põlvkonnavahetus Eesti poliitikas. Aasta tagasi tähistasime tähtpäeva, mil nüüdne iseseisvusaeg sai pikemaks kahe maailmasõja vahelisest perioodist. Kevadkoalitsiooniga jõuame teise olulise tähiseni: Eesti tulevikku hakkab üha enam kujundama põlvkond, kes on üles kasvanud vabas Eestis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 276 korda, sh täna 1)