Kuldsest Taani ja heast Rootsi ajast

KURESSAARE: G. von Schwengelni poolt 1641. aastal valmistatud linnuse plaanikohta öeldakse Kuressaare linnaatlases, et kaardil oli märgitud ka asjaolu, kuidas ”300 sammu kaugusel linnusest asuv alev on ebakorrapäraselt ehitatud”. Foto: Saaremaa muuseum

KURESSAARE: G. von Schwengelni poolt 1641. aastal valmistatud linnuse plaanikohta öeldakse Kuressaare linnaatlases, et kaardil oli märgitud ka asjaolu, kuidas ”300 sammu kaugusel linnusest asuv alev on ebakorrapäraselt ehitatud”. Foto: Saaremaa muuseum

Saarlased ei pidanud Taani aega kuldseks mitte seetõttu, et see Saaremaal Rootsi ajast inimpõlve jagu kauem kestis, vaid et pea kõigil, eelkõige aga talupoegadel oligi sel ajal elujärg parem ja leib pikem.

Võrreldes enamiku Eesti maakondadega on Saaremaa ajaloo uurimine üpris heas seisus. On olnud ja on ka praegu hulk võimekaid saarlastest või Saaremaa teemasid uurinud ajaloolasi, üks neist meie seast äsja lahkunud ja oma elu põhiliselt Taanis veetnud Vello Helk. Tema vahendusel ja ärgitusel on käibesse tulnud hulk Taani riigiarhiivis hoiul olevat materjali Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani aja kohta Saaremaal.

Andres Adamson
ajaloolane

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 235 korda, sh täna 1)