Kuke maaomanikud panid õngitsejatele tee kinni (9)

VARA VEEL: Audla noored Liis Särel ja Ardi Õispuu ei olnud eile lõuna ajal Kuke jõest veel ühtegi kala saanud. “Nädalavahetusel kala ikka oli,” kinnitas Ardi, kirudes muutunud ilma. Foto: Sander Ilvest

VARA VEEL: Audla noored Liis Särel ja Ardi Õispuu ei olnud eile lõuna ajal Kuke jõest veel ühtegi kala saanud. “Nädalavahetusel kala ikka oli,” kinnitas Ardi, kirudes muutunud ilma. Foto: Sander Ilvest

Maaomanikud sulgesid Kuke jõe äärde viiva eratee ketiga. Särjepüüdjatel lubatakse jõe äärde sõita pärast 5-eurose “teemaksu” maksmist.

Kuigi õngitsemise tipphetk pole külmade ilmade tõttu veel saabunud, loendasid kohalikud mehed laupäeval Kuke jõe ääres korraga 242 ridvaviibutajat.

Traditsiooniline kevadine särjepüük Laimjala vallas Kuke jõel, mis meelitab õngitsejaid kohale Kuressaarest ja mandriltki, kohalikele maaomanikele aga naeratust näole ei too.

Parim püügikoht Audla kaupluse taga kärestikul jääb suurest teest kaugele ja kalamehed sõidavad autodega loomulikult võimalikult jõe lähedale. Sellega muudetakse aga kohalike inimeste kodutee kuumaastikuks.

Sel aastal panid maaomanikud eramaadele jäävale teele keti ette. Soovijad saavad oma jalavaeva siiski vähendada, makstes pisut “kruusaraha”.

Nimelt ripub keti küljes silt “Eravaldus”. Kui helistada sildil kirjas olevale telefoninumbrile, tuleb mees kohale ja teeb taba lahti. Välja pääseb eravaldusest samamoodi.

Eile parkimist korraldanud Meelis Särel kinnitas, et asi on naljast kaugel ja teed sulgema ajas maaomanikke eelmise aasta kogemus. “Eelmisel aastal sõideti tee kahe nädalaga mudaks ja siia tuli tuua koorem kruusa. Kellelt sa seda raha tagasi küsid?” selgitas ta.

Esmaspäeva hommikul olid jõe ääres ussi leotamas enamasti vaid mandrilt tulnud vene keelt kõnelevad mehed. Nemad eratee kasutamise ja parkimise eest makstud viies euros probleemi ei näinud. “Panime masinad nii, nagu kästi,” olid pealinlased leplikult meelestatud.

Kohalikud inimesed tulid jala ja nemad polnud parkimisteemast midagi kuulnud. Neid häiris rohkem see, et kala konksu otsa jääda ei taha. Samas tunnistasid nad, et ka eelmisel aastal algas tõsine püük alles mitu nädalat hiljem.
Ajakirjanikul ja fotograafil lubas Meelis Särel lahkesti jõe äärde seal toimuvat vaatama minna. Ise ta pildile jääda ei soovinud, sest hea meelega ta selle teemaga ei tegelekski.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 075 korda, sh täna 1)