Miljoni dollari küsimus: kuidas arste kinni hoida? (14)

Toimetuse poole pöördub pidevalt saarlasi, kes on mures eriarstide juurde pääsemisega, sest järjekorrad on kas pikad või pole soovitud eriarsti saarel olemaski.
Seepärast küsimegi nii Kuressaare haigla kui ka haigekassa juhtidelt, kas Kuressaare haiglal on võimekust saareelanikke nende tervisehädades aidata ja seda mõistliku aja jooksul. Pärime ka, mida teha, et arste saarele juurde saada ja et olemasolevad siit ei lahkuks.

Viktor Sarapuu
SA Kuressaare Haigla juhatuse esimees:

Haigla uuendatud koduleheküljel anname elanikkonnale eriarstiabi – osutamise võimaluste, mahtude ja kättesaadavuse – kohta jooksvat infot. Samuti avaldame nüüd ajakirjanduses – seda Kuressaare Sõnumites – järjepidevalt tervishoiuteemalisi artikleid, mis on patsientidele vajalikud juhistena-teadmisena.

Need uuendused aitavad haigla tegevust paremini ja objektiivsemalt kajastada. Oleme saanud oma tegevusele patsientidelt positiivseid vastukajasid.
Madis Kallas
SA Kuressaare Haigla nõukogu esimees:

See on miljoni dollari küsimus, mille vastust teades oleks probleem juba ammu lahendatud. Tegemist on tervet maakonda puudutava teemaga. Mida vähemaks jääb inimesi, seda keerulisem on hoida siin erialaspetsialiste, olenemata valdkonnast. Arstide väljaränne on probleem kogu Eestis ning lahendusi tuleb otsida koostöös teiste (kaugemate piirkondade) haiglatega, sest ühiselt on lihtsam sellega võidelda. Ja me ei saa end lohutada mõttega, et kusagil on olukord veel halvem.

Kui seni oli peamine rõhk pigem haigla töötingimuste ja tehnilise võimekuse parandamisel, siis Kuressaare Haigla SA praegune nõukogu ja juhatus on võtnud üheks prioriteediks arstide teema. Teame, et siia on raske arste meelitada ja ainus põhjus ei ole töötasude erinevus võrreldes Skandinaaviamaadega. Paljude jaoks on Kuressaare ikkagi liiga kaugel ning siin on ka oluliselt vähem vajalikke võimalusi erialaseks arenguks, kui on näiteks Tallinnas või Tartus.

Samas pidev töö käib ning eks oma eelised ja plussid on ka Kuressaarel, et teha valik just siia tööle asumise kasuks. Kuressaare eeliseid peab lihtsalt rohkem reklaamima.
Tanel Ross
haigekassa juhatuse esimees:

Haigekassa on sõlminud Kuressaare haiglaga ravi rahastamise lepingu, milles on kokku lepitud osutatavate teenuste hulk erialade kaupa. Eeldame, et haigla on lepingut sõlmides olnud teadlik oma võimalustest teenuse osutamisel ning täidab lepingut kohuse- ja vastutustundlikult.

Kõiki lepingupartnereid kontrollime me regulaarselt: jälgime nii ravijärjekordade pikkust kui ka osutatavate teenuste kvaliteeti, ning otsime koostöös partneriga lahendusi võimalikele kitsaskohtadele. Juhul kui lepingupartner ei ole võimeline teenuste kättesaadavust tagama, on meil võimalik kuulutada vastavas piirkonnas välja lepingupartnerite täiendav valik.

Mida teha aga selleks, et arstid ei lahkuks – kindlasti on üks oluline motivaator stabiilne täiskoormusega töö ja võimalused erialaseks arenguks. Tõenäoliselt on sageli oluline olla osa kõrge kvalifikatsiooniga, arenevast meeskonnast ning nooremate arstide puhul kanda ka vastutust.

Eriarstile võiks paremaid arengu- ja enesetäiendamisvõimalusi pakkuda koostöö regionaal- ja keskhaiglatega, mille teenuste osutamise mahud, iseloom, aparatuur jms võimaldavad oma erialal tegeleda ka keerukamate ravijuhtudega.

Seda põhimõtet toetab haigekassa ka lepingumahtude planeerimisel – erialade lõikes on kehtestatud nn lepingute miinimummahud, milles arvestatakse, et haigekassa rahastatavate ravijuhtude hulk tagaks ühe optimaalse arsti ametikoha keskmise täiskoormuse. See tagab ressursside optimaalse kasutuse ja arstile võimaluse säilitada erialane kvalifikatsioon.

Meditsiinitöötajate väärtustamine ühiskonnas laiemalt sõltub olulisel määral valdkondlikust poliitikast ja prioriteetidest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 555 korda, sh täna 1)