Elu saartel 2025: silda ei tule, Leedo laevad püsivad (7)

Eesti Päevaleht küsitles saarte asjatundjaid ja ametnikke ning pani nende vastuste põhjal kokku visiooni, milline võiks olla elu Eesti saartel aastal 2025.

Rahvas valgub mandrile

2000. aastal oli Saaremaal 35 900 elanikku, nüüd on 31 815. Pea kõik vastanud ennustavad rahvaarvu vähenemist. Tõenäoliselt jääb Saaremaale 25 000 elaniku ringis.

Haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis nendib, et saartel antav tasemel gümnaasiumiharidus on hea stardiplatvorm Tallinna poole liikumiseks. Gümnaasiumiharidust saab Saaremaal ainult Kuressaares, pakub enamik vastanuid. Ainult mõni üksik lisab Orissaare.

Riigikogu liige Kalle Laanet: “2025. aastal on Saaremaa elanike arv suurem kui praegu. Kasvab ettevõtlike inimeste arv, kes pakuvad tööd saarlastele.” Saaremaa piimatööstuse juht Andi Saagpakk arvab, et nii Saaremaal kui ka Hiiumaal on siis pigem väikesest rahvaarvust tulenev ettevõtluse kriis.

“Saarte elanike arvu mõjutab sissekirjutus. Kui see kaob või muutub, kaotavad väikesaared 20–50% elanikest,” arvab Saaremaa omavalitsuste liidu esimees, Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. Praegu on nimelt paljud väikesaartega seotud inimesed sisse kirjutatud saarel, et tulumaks sinna laekuks.

Põhjamaalaste Eesti saartele kinnisvara ostmise buum on möödas. Saaremaal leidub siiski enesele päris- või suvekodu ostnud välismaalasi, peamiselt soomlasi.

2000. aastal oli Ruhnu saarel 67 elanikku, nüüd on samuti 67. Ruhnu vallavanem Aare Sünter: “Suurt hüpet ei ennusta. Saarel elada soovijaid oleks rohkem, kuid liialt vähe on vabu elamispindu. Aastaks 2025 loodaks elanike kasvu, kuna selleks ajaks on valminud mitu munitsipaalelamut. Püsivalt saarel elavaid inimesi võiks siis olla 80–85.”

Laevaehitus kosub

Laeva- ja paadiehitus on juba praegu üks saarte tunnuseid. Endine Kuressaare linnapea, kultuuriminister Urve Tiidus usub, et tööstusharu maht kasvab: “Lähiajal saab Kuressaares valmis väikelaevade katselabor ja -bassein. Need on rajatud arvestusega, et ehitus ja ka arendustegevus hoogustuks saartel veelgi.”

Endine regionaalminister Siim Valmar Kiisler: “Väikelaevaehituse kompetentsikeskusest on saanud saarte majanduse üks olulisi vedureid.” Kalle Laanet ennustab, et IT-arendussektor võib kolida Tallinnast Saaremaale, sest ühendus mandriga on saavutanud uue taseme.

Kas Saaremaa sild ehk püsiühendus saab valmis? Äkki kavandatakse isegi Hiiumaa püsiühendust? “Annaks jumal, et kumbagi ei juhtuks,” loodab Vormsi vallavanem Tanel Viks.

Urve Tiidus lisab: “Ma ei saa mainimata jätta oma lemmikvisiooni: madalal maa või mere kohal liikuvad sõidukid, mida juba katsetatakse. See võib muuta seniseid arusaamu teedest ja sildadest.”

Siim Valmar Kiisler oletab, et Vjatšeslav Leedo laevamonopol on 2025. aastaks murtud. Kalle Küttis kahtleb selles. Andi Saagpakk arvab: “Leedo firma jätkamine on kõige loogilisem. Riik ei suuda teenust paremini pakkuda.”
Raimu Aardam rõhutab: “Leedo on laevaliikluses ära teinud suure töö. Kui riigi esindajad on loonud olukorra monopoli tekkeks ja ei suuda seda ohjeldada, on tegemist saamatusega.”

Kaali kraater on 2025. aastal üks Saaremaa turismimagneteid, usuvad vastajad. Urve Tiidus: “Mütoloogiline lugu Kaali meteoriidikraatri tekkest on vormistatud põnevaks virtuaalkogemuseks, mida tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt. Kaalis asub Saarte Silurimaa geopargikeskus, mis kuulub maailma geoparkide võrgustikku. Kindlasti on Kaali kraatri kui uurimisobjekti vastu suur huvi ka teadlastel.”

Ölu kui Saaremaa bränd

Tõsiasi, et Saaremaa alkohoolseid tunnusmärke Saaremaa viina ja Tuuliku õlut toodetakse mandril, teeb saarerahvale meelehärmi. Kalle Laanet: “Kindlasti saab Tuuliku ölu olema Saaremaa üks brände.” Andi Saagpakk loodab, et 11 aasta pärast on Eesti inimestel hoopis mõistlikumaid ajaveetmisvõimalusi kui viinajoomine.

“2025. aastal ei lahku ükski külastaja saarelt ilma GoodKaarma seebikoja ökoseebita,” usub GoodKaarma ökotalu seebimeistrist perenaine Ea Velsvebel Greenwood.

2025. aastaks on nii Saaremaa kui ka Hiiumaa ühe vallaga omavalitsused. Kihnu, Ruhnu ja Vormsi säilitavad omavalitsuse staatuse, mis on ainus võimalus omapära püsimiseks.

Artikkel ilmus täismahus eilses Päevalehes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 670 korda, sh täna 1)