Kalalaev Veeret pukseeriti sadamasse üle kaheksa tunni (7)

ÕHTUKS KOJU: Veere meeskonnas olid lisaks kapten Kaido Tiidule ka Valdo Mets, Mihkel Saare, Aare Tenn, Mati Kivi ja Mikko Undrest. Foto: Irina Mägi

ÕHTUKS KOJU: Veere meeskonnas olid lisaks kapten Kaido Tiidule ka Valdo Mets, Mihkel Saare, Aare Tenn, Mati Kivi ja Mikko Undrest. Foto: Irina Mägi

Kalalaev Veere vajas 1. aprillil Ruhnu alt Roomassaare sadamasse jõudmiseks piirivalvelaeva abi. Mootoririkkega kalalaeva sadamasse sikutamine vältas ühtekokku ligi üheksa tundi.

Veere kapten Kaido Tiit ütles, et tegemist oli õnneliku õnnetusega. Seda just seepärast, et Veere traal polnud mootori ülesütlemise ajal vees. “Oleks ta vees olnud, oleks meil elu raskem olnud. Siis oleksime pidanud traali merre jätma ja teinekord minema seda sealt üles korjama,” tõdes Tiit.

Merel tuleb ette

Kapteni selgituse kohaselt oli probleem peamasina küttepumbas. “Kui see üles ütleb, rikki läheb, siis ongi kogu lugu – peamasin ei tööta enam,” selgitas Kaido Tiit. Kapteni sõnutsi oli neil esialgu kokkulepe, et teine kalalaev tuleb võtab Veere sleppi ja aitab nad Roomassaarde. Kuna piirivalvelaev Valve sattus selles piirkonnas parasjagu kalalaevu kontrollima, sai teine kalalaev oma tööd jätkata ja Veerele tuli appi Valve.

Rike juhtus Veerel Ruhnust ida pool. “Olime võib-olla juba päris Läti piiri lähedal,” sõnas Tiit. Pukseerimisele kulus kapteni sõnul ligi üheksa tundi. Nõnda palju aega võttis pukseerimine seepärast, et tuult oli Kaido Tiidu sõnutsi kohati omajagu. “Slepis ei tohi nii kiiresti sõita ka,” põhjendas ta.

Eile aeti asju laeva töökorda saamiseks. Üht vajalikku juppi mindi kapteni sõnutsi koguni Tallinnast tooma. Kaido Tiit avaldas lootust, et mootor saab üsna pea korda. “Kui Tallinnast õige asja kätte saab, siis läheb nobesti,” arvas ta.

“Olime võib-olla juba päris Läti piiri lähedal.”

Sama kinnitas ka laeva omanik Mihkel Undrest, kes oli eile pärastlõunal veendunud, et Veere saab juba samal õhtul korda. “Saab korda ja juba homme (täna – toim) läheb püügile,” sõnas Undrest. Juhtunus midagi erakordset tema sõnul ei olnud. “Merel ikka tuleb ette. Nii nagu laes põleb pirn läbi, nii võib ka mootoril midagi rikki minna,” tõdes ta.

Undresti sõnul oli hea, et Valve juhtus parasjagu sealkandis olema. Kui Valvet seal aga polnuks, oleks Mõntust mõni teine kalalaev appi läinud. “Täpselt samamoodi oleks koju saanud,” kinnitas Undrest.

Mitmed asjaolud

Liivi lahel patrullinud PVL-112 Valve kapteni Vaido Luksi sõnutsi said nad teisipäeval kell 10.35 teate, et Ruhnu saarest umbes 11 meremiili kirdes triivib kalalaev Veere, millel on tehniline rike ja laev vajab abi sadamasse pukseerimiseks. Seetõttu pakkusid nad kalalaevale oma abi.

Merevalvekeskuse vahendusel täpsustati olukorda ja kell 10.45 patrullimise lõpetanud Valve asuski abivajaja poole teele. Kell 11.34 jõuti kohale ja 11.40 alustati pukseerimist. Punkt kell 20.25 jõuti Roomassaare sadamasse.

Pukseerimisele kulunud aja tingisid mitmed asjaolud. Esiteks tuli Veeret puksiiris vedada 41 meremiili. Oma roll oli kapten Luksi sõnul ka pukseeritava aluse suurusel ja raskusel. “Kirjeldatud juhul tuleb arvestada, et kalalaev Veere on suurem kui Valve, ja lisaks oli pardal kalalast,” märkis ta.

Lisaks avaldavad pukseerimisel mõju ka ilmaolud, mis teisipäeval pukseerimise ajal halvenesid – oli vastutuul ja suurenev lainetus, mis ohutut pukseerimiskiirust omakorda mõjutavad.

“Seekord oli kiirus 4–5,5 meremiili tunnis ja see omakorda annab vahemaa läbimise kestuseks umbes kaheksa tundi,” tõdes Luks. Ohutuks pukseerimiseks tuleb Valve kapteni kinnitusel alati valida kiirus, mille korral nii pukseerija kui ka pukseeritav ohutult sadamasse jõuavad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 559 korda, sh täna 1)