Kino peab linnas saama!

Ammu on möödas need ajad, kus pea igas maakultuurimajas kord-kaks nädalas suurel ekraanil filme näidati. Praegu pole päris kino kaugeltki kõigis maakonnakeskustes, sealhulgas ka Kuressaares.

Meie Diva kino näitab lastele mõeldud linateoseid, Auriga kaubanduskeskuses asuv pisike 5D-kino vaid 5–7 minuti pikkuseid filme, KuuKino linnapargis töötab vaid suvel. Kuressaare teatrimajas tegutseb küll TeatriKino, ent selles hoones on põhirõhk ikka lavakunstil. Ning Hollywoodi kassatükke väärtfilme ja eesti filmitegijate toodangut näitavas TeatriKinos uudistada ei saa.

Saarte Hääl küsis kinovaldkonnaga seotud inimestelt, mida nemad arvavad filmide näitamise hetkeseisust Kuressaares.

Mikk Rand
filmirežissöör, produtsent ja Kinobussi looja, Laimjala rahvamaja juhataja:

Kino olukord on nutune kogu Eestis, Saaremaast rääkimata. Selles aga, et Kuressaares on tarvis korralikku kino, pole mingit kahtlust. Mina küsiksin kultuuriministeeriumi kantslerilt, miks meil ei ole maakonnakeskustes kinosid. Minu meelest on see praegu igati õigustatud küsimus.

Olen kinoküsimusega tegelenud juba kaksteist aastat – Kinobussi kaudu, aga kultuuriministeerium ei leia millegipärast võimalusi olukorra parandamiseks. Teatrite jaoks leitakse, kino jaoks mitte.

See, et kinno ei jätkuks publikut ja filme eelistatakse vaadata telekast või arvutist, on nonsenss-jutt. Proovige näiteks vaadata uut eesti filmi “Risttuules” arvutiekraanilt – ma ei usu, et sellest elamuse saab. Kino ei ole ju sama, mis vaadata filmi telekast või arvutist. Kinofilme peab näitama suurelt ekraanilt ja korraliku heliga. See on vajalik, et tekiks illusoorne, teistsugune reaalsus.

Loomulikult on korralikule kinole piisavalt publikut. Ja kinos tuleb näidata kõike: tõelist kommertsi – on ju ka väga häid kommertsfilme –, mis toob raha sisse, aga ka kõrget kunsti.

Kino on aken maailma ja loomulikult on seda Kuressaares vaja – ega siis meil taheta ometi elada kinnises süsteemis nagu kusagil Albaanias.

Kui suur kino Kuressaares peaks olema, ei ole ma mõttes läbi kalkuleerinud, aga usun, et 80-kohaline saal oleks juba väga vahva. Võib-olla isegi kaks saali – üks suurem ja teine väiksem.
Valikuvõimalus peab olema, sest filme on palju ja filmid elavad natuke teistmoodi ja kiiremat elu kui teater: tulevad linale ja pärast kaht nädalat-kuud neid seal enam pole. Siis on nad võib-olla telekas või kellelgi arvutiekraanil. Kino on aken maailma ja loomulikult on seda Kuressaares vaja – ega siis meil taheta ometi elada kinnises süsteemis nagu kusagil Albaanias.

Heli Jalakas
Kuressaare linnavalitsuse kultuurinõunik:

Seda teavad ju kõik, et meil ei ole Kuressaares päris pikka aega seda päris õiget oma kino olnud – Kuressaare linnateatri majas asuv TeatriKino näitab filme oma võimaluste piires, aga teatri prioriteet on eelkõige teatri tegemine.

Päris kino ei ole praegu üheski maakonnakeskuses. Enamasti näidatakse kino kultuurikeskustes, kultuurimajades või siis mõnes muus kinoruumiks kohandatud paigas. Praegu on kujunenud aga situatsioon, kus vana tehnika on saanud tõsiseks takistuseks uute filmiformaatide levikul.

Linnavalitsus on töötanud ettevalmistavalt mitmed aastad selle nimel, et meil tulevikus kino oleks, aga täna ma öelda ei julge, et see kindlasti konkreetse hoone näol tuleb. Plaan konkreetse hoone osas ei sõltu otseselt linnavalitsusest. Ehk saame mõne aasta pärast Kuressaarde kino koostöös eraettevõtjaga? Mõtted ja plaanid selleks on, kuid palju on veel lahtiseid otsi…

Oleme esitanud koos Hiiumaaga rahataotluse Lääne-Eesti saarte kinode digiteerimiseks ehk teisisõnu uue, teisaldatava digitaalse kinotehnika soetamiseks, millele ootame vastust. Taotluse vormistasime hetkel ainuvõimaliku koha ehk TeatriKino jaoks.

Vaatan lootusega lähiaega ja kinnitan, et Kuressaare linnavalitsus pole istunud, käed rüpes, vaid on olukorda ja vajadusi analüüsinud ning ka tegutsenud.
Taavi Kurisoo
Kuressaare abilinnapea:
Loodan, et Kuressaare lähitulevikus saab endale kino, praegu käib planeeringuprotsess. Loodame, et 2015. aasta algul hakatakse Komandandi 10B seda ehitama. Planeeringus on kirjas, et kino tuleb 80–100-kohaline.

Ilmar Raag
režissöör:

Muu maailma kogemuse põhjal võib öelda, et nii suur linn nagu Kuressaare või maakond nagu Saaremaa kannataks ühe kino ikka välja. Kuressaare TeatriKino puhul ütleb minu kogemus, et tegelikult oleks publiku huvi seansside vastu suurem, kui teatril võimalik näidata.

Kahtlemata peab kino rajamine olema avaliku sektori ja erasektori koostöö. Pikemas plaanis seda erainvestori huvita käima ei pane, sest ega see Saaremaa kinoturg nüüd nii suur ei ole. Ma ei tea, kui palju see Saaremaa puhul adekvaatne soovitus oleks, aga iseenesest on maailma trend see, et ühesaalilisi kinosid tänapäeval väga palju ei ehitata. Ruumikasutus on efektiivsem, kui ühes ja samas hoones on kas või kaks-kolm eraldi saali ja seega valikuvõimalus. Enamasti on need kinod seotud mingi muu meelelahutusasutusega või teinekord ka kaubanduskeskusega.

Ma ei usu, et kino niipea välja sureks. Kinno ei minda ju ainult filmi vaatama, kinoskäik on sotsiaalne sündmus – minnakse kodust välja, saadakse sõpradega kokku, tihtipeale seotakse kinoskäik õhtusöögiga. Selline vajadus korraks kodust välja saada ei kao kuhugi. Kino pole kadunud USA-s ega Prantsusmaal, Venemaal ja Hiinas on kinoturg aga viimase viie aastaga igal aastal kakskümmend protsenti kasvanud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 346 korda, sh täna 1)