Kõne Iffile (6)

Täna räägime Iffiga vananemisest ja sellest, kas tema kujutaks end eakana hooldekodus elamas. 

Ühe klassiku sõnul on vanadus väga halb üllatus. Mis teha, see üllatus tabab suuremat osa meist kõigist. Kui sul hakkab tervis alt vedama ja kõik läheb allamäge, siis on vanadekodu üks variant. Mina olen sellele variandile õrnalt mõelnud, tõsiselt aga veel mitte.

Aga nii palju, kui olen käinud hooldekodudes esinemas, ega sealses elus midagi rõõmustavat vist pole, sest inimeste saatus on erinev. Mõni murdub jala pealt, teine piinleb kaua aastaid ja kui ei ole tõesti võimalust, et keegi omainimene nende eest hoolitseks, siis on hooldekodu või vanadekodu muidugi ainus variant. Usun siiski, et tänapäeva hooldekodud on kohad, kus seal elav inimene ei pea pabistama igapäevase leiva ja hoolitsuse pärast.

Muhus on uus ilus hooldekodu, lähen sinna selle avamispäeval konferansjeeks. Olen seal juba käinud ja see maja jättis väga ilusa ja hea sooja tunde. Usun, et inimestel, kes oma eluga toime ei tule, ongi seal hea olla.

Aga kõikides hooldekodudes ei ole sugugi nii head tingimused. Ma olen ka oma nahal kogenud, et ega ei tahaks mingi võõra, võib-olla ka tuttava inimesega päevast päeva ühes toas elada. Kui oled sunnitud, pead selle siiski välja kannatama. Ja kõik hooldekodude töötajad pole sellised, kes hoolitseksid vanurite eest südamega, kellele see töö on kutsumus. Samamoodi on ka teiste elualade esindajatega.

Ma ei mõistaks hukka neid lapsi või lapselapsi, kes ei saa oma voodihaige ema või isa eest hoolitseda. Needsamad lapsed ja lapselapsed peavad tööl käima ja oma pere eest hoolt kandma. Kui vanur vajab aga 24 tundi ööpäevas hoolitsust, ei näita tema hooldekodusse saatmine armastuse või hoolimise puudumist – lapsed peavad saama elada oma elu.

Mõistan muidugi neid vanu inimesi, kes ei taha hooldekodusse minna. Jah, noored ehk tõesti ütlevad, et ei karda eakana vanadekodusse minna, aga nemad ei tea vanadusest midagi. Sa ju ei tea, kuidas vananedes su mõtted muutuvad, milline on siis su tervis.

Loodan siiski, et meie riik areneb ja küllap neid ilusaid ja elamisväärseid hooldekodusid tuleb juurde – nii nagu praegu Muhus. Üks hea võimalus on tuua inimene hommikul hooldada ja õhtul tagasi koju viia.

Kõige parem oleks muidugi see – nii me mõtleme vist kõik –, kui meid jala pealt ja sekundi pealt ära kutsutaks. Keegi ei taha ju pikki kannatusi. Aga eks saame kõik kunagi näha, kuidas läheb.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 341 korda, sh täna 1)